VALLO TOOMET: Müstiline keskmine palk ei näita midagi
Eestis oli kolmandas kvartalis keskmine brutopalk 7021 krooni. Ilmselt oli see Tallinnas kõrgem ja mujal Eestis palju madalam.
Kui kasutada sissetulekute samakõrgusjooni sarnaselt geograafiliste kaartidega, siis tuleks Suur Munamägi Lõuna-Eestist joonistada Tallinna kohale ja Ülemiste järv hoopis Munamäe praegusele asukohale transportida. Umbes sellised vahed on Tallinna ja Eesti kõige vaesema rajooni Lõuna-Eesti vahel. Ja mis veelgi hullem, tihti surub Tallinna konkurents siin hindu madalamaks kui maal. Muidugi ka veod, väiksemad käibed jne. Nii et kokkuvõttes võib sealne elu isegi kallim olla. Vähemalt mis puudutab kaubandusvõrku.
Kõrgeim palk välisfirmas
Kui uurida, kes on heldem palgamaksja Eestis, siis statistikaameti andmeil on selleks olnud välismaised äriühingud. Teisel kohal on riik. Kolmanda positsiooni hõivavad Eesti eraõiguslikud äriühingud ja neljandal positsioonil on kohalikud omavalitsused. Kusjuures eraettevõtted ei ole saanud riigi keskmise tunnipalga lähedalegi.
Kui 2000. aasta esimeses kvartalis maksis riik keskmiselt 29,97 krooni tunnis, Eesti taustaga firma 24,51 krooni, kohalik omavalitsus 22,94 ja välismaa eraõiguslik ettevõte 40,07 krooni tunnis. 2004. aasta kolmandas kvartalis olid need arvud 45,06, 39,05, 33,99 ja 55,53 krooni tunnist.
Niisiis ületas riigi palgatase 2000. aastal 22% eraettevõtte palgataseme. Selle aasta kolmandas kvartalis aga 15%. Seda, et välisomanikega ettevõtted on kogu aeg hoidnud kõrgemat keskmist palgataset, tuleb samuti graafikust selgelt välja.
Kuid pole halba ilma heata – konjunktuuriinstituudi tehtud uuringus hindavad majandusteadlased palgatõusu järgmistel aastatel jõuliseks – vähemalt 10% aastas, mis viib Eesti keskmise palgataseme 2010. aastaks 11 700 kroonile. Kuid meie palka tuleb vaadata seoses ostujõuga, kus me näeme elukvaliteedi sõltuvust palgast ja hindadest.
Ostujõu pariteedil (võrreldavusel) Euroopas tehtud uuringust selgub, et 2003. aastal olime selles tabelis liikmesriikide ja kanditaatriikide hulgas 16. kohal. Siinkohal olgu täpsustatud, et võrreldud on minimaalpalga ostujõudu.
Lohutuseks on vaid see, et meist tagapool on Läti ja Leedu, meie head naabrid ja mitmes mõttes saatusekaaslased, aga ka Rumeenia ja Bulgaaria. Eespool asuvad Slovakkia, Poola, Tšehhi ja Ungari. Ostujõu võrdlus näitab meie tegelikku palga ja hinnataseme suhet võrreldes teiste naabritega. Meie positsiooni teeb viletsaks asjaolu, et ehkki meie palgatase on näiteks Slovakkia omast kõrgem, sööb hinnatase meie raha rohkem kui Slovakkias, aga ka Poolas ja Tšehhis, kus kohati on hinnad madalamad kui meil. “Meie hinnataset mõjutavad paljuski väike riik, nõrk konkurents ja jõukad põhjanaabrid,” kommenteeris meie positsiooni konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
