Valmib esimene ujuv tuumajaam
Tuumatehnoloogia investor Rosenergoatom ehitab Valge mere kaldal Severodvinskis maailma esimest ujuvat tuumajaama PEB, mis suudab rahuldada ligi 200 000 elanikuga linna energiavajaduse.
Aasta lõpuks valmiv 144,4 meetri pikkune pukseeritav laev peidab endas kahte tuumajäälõhkujatel kasutatavat tuumareaktorit KLT-40S. Kui jäälõhkujal kasutatakse tuumajõudu laeva käitamiseks, siis tuumajaamas annavad kaks reaktorit kokku 70 megavatti elektri- ja 300 megavatti soojusvõimsust.
Selline laev vajab töötamiseks kuue hektari suurust akvatooriumi ja pooleteisehektarist kaipinda, kuhu paigutatakse tarbijatele elektri- ja soojusenergia edastamise sõlmed ning vajaduse korral ka vee magestamise seade. Laev suudab magestada igas tunnis kuni 1680 kuupmeetrit vett.
Madala, 5,6-meetrise süvise tõttu on ujuv tuumajaam sadama akvatooriumi ja ligipääsukanali sügavuse suhtes vähenõudlik.
Ujuva energiaploki puhul on tegemist katselise tuumajaamaga, mille maksumus hinnatakse 232 miljonile eurole. Ekspordiks koostatud voldik lubab elektrienergia tootmishinnaks ligi 0,028 senti kilovatt-tunnilt.
Ujuva tuumajaama elueaks plaanitakse 40 aastat. Ehitamiseks kulub neli aastat, kohale toimetamiseks ja installimiseks kuni aasta. Jaama töötsükkel koosneb kolmest 12 aasta pikkusest perioodist, millest kahele esimesele järgneb kapitaalremont. Kogu kasutatud tuumakütus kogutakse laeva jäätmehoidlasse ja see suundub pärast tööaja ammendumist koos ülejäänud seadmega valmistajatehasesse töötlemiseks.
2012. aastal käivitatakse jaam katsetuseks Tšukotka poolsaarel Peveki asula juures, kus ta alustab kavandatud elektritootmist 2013. aastal.
Õnnestumise korral järgneb 2015. aastaks seitsme samasuguse tuumajaama ehitamine Venemaa Põhja-Jäämere äärsetesse piirkondadesse, mis jäävad elektri ülekandeliinide haardeulatusest välja. Seeriana toodetavate jaamade hind võib kujuneda esmaeksemplari hinnast ligi kolmandiku võrra odavamaks.
Maailma tuumaassotsiatsioonile esitatud aruande kohaselt võtab viis ujuvjaama kasutusele Gazprom, et tagada Koola ja Jamali poolsaare lähedal asuvate gaasiväljade kasutusele võtmist. Kaks jaama lähevad Jakuutia ja Taimõri piirkonna käsutusse.
Võimalike ekspordi sihtmaadena, kes on juba huvi ilmutanud, mainitakse eri allikates Hiinat, Indoneesiat, Malaisiat, Alžeeriat, Roheneemesaari, Argentinat ja isegi Kanadat.
Lahendus eraldatud nurkades
Venemaa teadlased tegid 1990. aastate alguses ettepaneku kasutada Põhja-Jäämere raskesti ligipääsetavates piirkondades ujuvaid tuumajaamu. Tehnilise lahendusena leiti sobivat tuumajäälõhkujatel 35 aastat edukalt teeninud reaktor KLT-40S.
Uudse tuumajaama ehitamise peatöövõtu tellimuse sai 2000. aasta novembris Arhangelski oblastis Severodvinskis asuv mere- ja sõjatehnika tootja Sevmaš.
Venemaa keskkonnaministeerium määras 2002. aasta juulis ujuvale tuumajaamale keskkonnaekspertiisi. Föderaalne tuumaenergeetika agentuur sõlmis 2006. aasta juunis lepingu, mille järgi hakkas kümmekond teadus- ja tootmisüksust tuumajaama ehitama.
Üks olulisemaid koostööpartnereid on Peterburis asuv laevatehas Baltiiski Zavod.
Venelased käsutavad juba praegu maailma suurimat tsiviilotstarbeliste tuumajäälõhkujate laevastikku. Venemaa lipu all sõidab kuus tuumajäälõhkujat ja üks kaubalaev.
Kuigi Eesti energiamahukad ettevõtted armastavad sageli rääkida iseseisva elektritootmise alustamise vajadusest, näib väikeste teisaldatavate tuumajaamade kasutuselevõtt Eestis vähe tõenäoline.
Kommentaar
Ilmar Puskar
keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja
Eestisse pole võimalik teisaldatavat tuumajaama sisse tuua, sest puudub riigikogu otsus tuumaenergia kasutamise kohta. Kuna seadus puudub, ei saa olla määratud ka asutust, kes väljastaks tegevuslubasid tuumarajatiste käitlejatele, pole reguleeritud tuumarajatiste asukoha valik, projekteerimine ega ehitamine.
Artjom Sokolov
tselluloositehase Estonian Cell juhatuse liige
Minus tekitab laevale asetatud tuumajaam suuri kahtlusi. Kui ta seal meres ujub, siis näib ta olevat ohtudest rohkem haavatav kui maismaal asuv jaam. Pean vähe tõenäoliseks, et Estonian Cell võiks koostöös mõne naaber-ettevõttega osta väikese tuumajaama. Eeldan, et pigem olgu suurem tuumajaam kusagil Eestis, Lätis või Leedus, kus seda hooldavad õppinud asjatundjad ja on tagatud ohutus.
Anto Raukas
akadeemik
Olen Venemaal kohtunud ujuva tuumajaama loojatega. Oli idee, et Balti laevaremonditehas ehitaks tuumajaama ujuvosa, mis moodustab poole selle jaama hinnast. Tegemist on sama ohutu tehnoloogiaga kui maapealsete tuumajaamade oma. Kui Eestis on põlevkivikaevandustes hukkunud kokku ligi 240 inimest, siis Tšernobõli katastroofi otseseid ohvreid oli 56. Eestisse pole ujuvat tuumajaama vaja, sest siia on maa peale lihtsam ehitada.
