Valmis taasiseseisvumisaja suurim liiniehitus kõrgepingevõrgus

Täna allkirjastatakse Harjumaal, Kiisa alajaama lähistel Balti ja Harku alajaamu ühendava 330 kilovoldise pingega õhuliini ehituse lõpuakt.

„Uuendatud õhuliinil on kasutatud kuumtsingitud metallsõrestikmaste, millest tulenevalt on liini arvestuslikuks elueaks kuni 60 aastat,” rääkis vastvalminud liini eelistest Põhivõrgu projektijuht Innar Kaasik. Ta lisas, et ühtlasi on tegu Eesti taasiseseisvumisaja suurima ja kalleima liiniehitusprojektiga.

Balti-Kiisa-Harku 330 kV õhuliin on ehitatud vana 220 kV pingega õhuliini trassile. Lisaks Põhja- ja Lääne-Eesti kasvava elektrienergia tarbimise rahuldamisele on vastvalminud liin seotud ka Eesti-Soome merekaabli Estlink varustamisega.

Läbi Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa kulgeva õhuliini pikkus Narvas asuvast Balti elektrijaama alajaamast Tallinna lähistel paikneva Harku alajaamani on kokku 235 km, millest 29 km pikkune Kiisa-Harku lõik valmis juba 2004. aastal. Vastvalminud liinilõigule paigaldati 567 masti kõrgusega kuni 45 meetrit ja 2000 km õhuliini juhet. Lisaks on mastidele paigaldatud ka andmesidekaabel.

Balti-Kiisa õhuliini ehituse peatöövõtjaks oli Empower EEE AS ja projekti kogumaksumuseks 367 miljonit krooni. Liini ehitus algas 2005. aasta märtsis ning liin pingestati novembris 2006.