Valmiselemendid muudavad vannitoa sisustamise lego-mänguks
Täiesti uus nähtus vannitoas kasutatavate materjalide seas on Uniplatte isolatsiooni- ja ehitusplaadid. Seni peamiselt spaades kasutusel olnud vahtplaadid sobivad ka kodusesse vannituppa. Vahtplaatide eelis on lõputu mänguruum – dušikabiini võib kujundada vastavalt oma maitsele kas või lainelise.
Vahtplaati saab lihtsalt noaga lõigata. Plaati müüva Murexini esindaja Taavi Kaldoja sõnul on Uniplatte parim lahendus vannituppa, sest on suure koormustaluvusega, vee- ja jäätumiskindel, auru läbilaskev ning raskesti süttiv.
Vannitoa saab ka üsna lihtsalt sisustada polüuretaanist valmislahendusena kehakuju järgivate elementidega – lamamistoolid, ümarad ja spiraalsed dušiseinad, erineva suuruse ja kujuga aurusauna kookonid.
Neid saab vastavalt ruumi interjöörile värvida, plaatida või muu sobiva materjaliga katta. Kui need on oma kohale paika pandud, tuleb elemendid katta niiskustõkke ja viimistlusmaterjaliga.
“Parema toote eest tuleb välja käia ka rohkem raha,” vihjab Kaldoja Uniplatte krõbedale hinnale. Lihtsaima dušinurga toorik maksab 20 000 krooni. Alternatiivsete materjalide, kipsi ning OBS2 puhul jääb valmistatava mööbli maksumus paari tuhande krooni kanti.
Kipsplaat
Kipsplaate tohib kasutada lühiajaliselt kõrge niiskusesisaldusega ruumide ehitamiseks. Tagatud peab olema piisav õhuvahetus. Vältimaks veekahjustusi, tuleb suure niiskusega ruumides kasutada niiskuskindlaid kipsplaate (GKBI) ja töödelda neid spetsiaalse pinnatihendusmaterjaliga.
Kipsplaatide poorsus võimaldab nii õhu- kui ka veeniiskuse kiiret imendumist ja tagasieraldumist, mistõttu ei mõju lühiajaline kõrge niiskusesisaldus koos järgneva kuivamisega plaatidele halvasti.
Knaufi tehnilise konsultandi Karli Kleemanni sõnul on kipsi eeliseks tema soodne hind. “Kipsplaati ostetakse igal aastal 4–5 ruutmeetrit inimese kohta,” lisab ta. Eestlaste seas menukas kips on tulekindel, seda on lihtne paigaldada ning on igati töödeldav.
OSB2
OSB2 plaate müüva firma Repal müügiesindaja Janek Evestuse sõnul on selle plaadi eeliseks kipsi ees veekindlus. Kui ka veekindla kipsplaadiga vannitoas toimub veeuputus, tuleb kõik plaadid välja vahetada. Teisalt teab Kleemann rääkida loo tuletõrjeõppustest, kus tehti lõke kipsi ning OSB-plaadist maketi sisse. Viimasest oli paari minuti pärast alles vaid söehunnik. Samal ajal ei juhtunud kipsplaadiga midagi.
Õhu niiskusesisalduse järgi jaotatakse ruumid kahte gruppi
•• Poolniisked ruumid
keskmine relatiivne õhuniiskus on kuni 70% ja üle selle on relatiivne õhuniiskus ööpäevas järgmistes piirides: 85% kuni 8 tundi, 90% kuni 3 tundi või 95% kuni 2 tundi.
•• Niisked ruumid
keskmine relatiivne õhuniiskus on üle 70%. Niiskusega kokkupuutuvad pinnad jaotatakse omakorda: õhuniiskusega ja veega kokkupuutuvateks pindadeks.
Ruumide kõrgema õhuniiskuse põhjustajad on lahtine või voolav vesi, pritsitav vesi, kapillaarvesi, kondensvesi ja õhus olev niiskus. Niiskuskahjustuste põhjuseks on tihti veeauru konvektsioon: ruumis olev soe niiske õhk kondenseerub jahedamatel pindadel (nt ruuminurkades, kus on geomeetrilisest kujust põhjustatud külmasillad).
•• Uniplatte paigaldamine
•• Kandvate aluspindade korral kantakse müürimört-kleepsegu portsjonitena (umbes 5 tk/m2) plaadi tagaküljele. Segu pealekandmiseks võib kasutada ka vuugikellut (10 x 10 mm). Plaadi täielikuks nakkumiseks aluspinnaga tuleb segu kanda ka plaadiservadele.
Seejärel paigaldatakse plaat seina ja rihitakse otseks. Plaadivuugid tuleb täita seguga ja katta Murexin vuugiarmeerimisvõrguga (laius 10 cm).
•• Mittekandvate aluspindade ja puitkonstruktsioonide korral kinnitatakse plaadid kruvide ja tüüblitega. Ühele ruutmeetrile peab arvestama sellisel juhul viis kinnituspunkti. Müürimördi-kleepsegu kasutamine pole vajalik.
•• Põranda katmiseks kasutatakse vähemalt 30 mm paksust plaati. Paigaldamisel tuleb kogu plaadi aluspind katta liimiga ja asetada kohale täiesti horisontaalselt.
Puidust aluspinnale peab plaadid täiendavalt kinnitama kruvide ja tüüblitega. Põranda viimistlemisel on soovitatav katta plaadid täies ulatuses Murexini fiiberkangaga.
