“Ma usun, et Eesti on võimeline tähtajaks liituma ka eurotsooniga, nagu ma kuulsin on teil ka kuupäev paigas,” rääkis Van Rompuy tänasel ühisel pressikonverentsil enne kohtumist peaminister Andrus Ansipiga, kui Eesti valitsusjuht informeeris teda meie soovist liituda eurotsooniga 1. jaanuaril 2011.

Rohkem pilte vaata SIIT. Vaata ka videost, kuidas möödus Ansipi ja Rompuy kohtumine.

Samas avaldas Euroopa ülemkogu eesistuja tunnustust Eesti majandusarengule. “Kogu Euroopale on Eesti majandusliku arengu kiirus avaldanud muljet viimastel aastatel Usun, et ka praegusest kriisist väljumine on tõepoolest siinses piirkonnas võimalik ja seda saab teha kiiresti.

Ansip: Van Rompuy esindab Eesti nägemust eesistuja rollist

Eesti peaminister õnnitles Van Rompuyd vastutusrikka ametikoha saamise puhul ning soovis talle eesseisvate eesmärkide saavutamisel palju edu.

„Euroopa Liidu laual on praegu mitmed olulised teemad, kus heade lahenduste saamiseks on vaja tugevat koordineerivat eesistujat — inimest, kes oskab ületada võimalikud vastuolud ja sõlmida kokku lahtised otsad,“ ütles Ansip. Ta avaldas veendumust, et Van Rompuy esindab igati ka Eesti nägemust eesistuja rollist.

Lõunasöögi raames toimunud kohtumisel arutati mitmeid teemasid, mis on olulised nii Eestile kui Euroopa Liidule tervikuna — majandusolukord ja konkurentsivõime suurendamine, kliimapoliitika, energiajulgeolek.

Vestluse käigus rõhutas Ansip Eesti soovi ühineda euroalaga 2011. aasta alguses kui üht peamist prioriteeti Eesti Euroopa Liidu suunalises poliitikas. Ta ütles, et Eesti 2010. aasta riigieelarve on koostatud põhimõttel, et see täidab Maastrichti lepingu eelarvekriteeriumi nõude. Novembris täitis Eesti selgelt inflatsioonikriteeriumi.

„Eesti näeb euroalaga liitumist, ranget eelarvepoliitikat ning jätkusuutlikku riigirahandust eeldustena majanduse arengut toetava keskkonna loomisel,“ ütles Ansip.

Euroopa Liidu ees seisvatest väljakutsetest rääkides tõdesid Ansip ja Van Rompuy Euroopa konkurentsivõime tõstmise vajadust maailmas. Ansip kinnitas, et Eesti pooldab ambitsioonika strateegia jätkumist selles valdkonnas.

„Eesti jaoks on esmatähtsad valdkonnad teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ning haridus, samuti töötajate oskuste arendamine. Eesti riik on suurendanud investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, mis tähendab, et aastaks 2011 jõuavad need kogumahus kahe protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust,“ märkis Ansip Eesti seisukohti tutvustades.

Energiatemaatikal peatudes olid Ansip ja Van Rompuy üksmeelel, et energiavarustuse arendamine on Euroopa Liidu kui terviku jaoks oluline prioriteet. Peaminister Ansip rõhutas, et energiajulgeoleku tagamiseks tuleb rajada täiendavad energiaühendusi ning rajada reaalselt toimiv ühine energiaturg Euroopa Liidus.

Euroopa Ülemkogu eesistujana lubas Van Rompuy ka edaspidi tähtsustada tegevusi, mis aitavad kaasa võitluses globaalse kliimasoojenemisega. Peaminister Andrus Ansip ütles, et Eesti soov oleks tõhusa kliimalepingu sõlmimine käimasoleval ÜRO kliimakonverentsil Kopenhaagenis. Ta kordas lubadust, mille kohaselt toetab Eesti vähemarenenud riike nende kliimapoliitikas ühe miljoni euroga aastas kolme aasta vältel.

Ansip ja Van Rompuy avaldasid ka heameelt Lissaboni lepingu jõustumise üle, mis nende sõnul tõhustab Euroopa Liidu toimimist.