Vanadest rehvidest jõuab ligi kolmandik metsaalust reostama

 (3)
Vanadest rehvidest jõuab ligi kolmandik metsaalust reostama
Marko Mumm

Vanadest kasutuskõlbmatutest rehvidest 70% purustavad rehviliit ja Kuusakoski.

Ehkki jäätmeseadus kohustab müüdud rehve deklareerima probleemtooteregistris, teeb seda vaid väike hulk autode sissevedajatest. Aastas pole seetõttu teada 4000 tonni vanade rehvide saatus, need võivad jõuda loodust risustama.

Näiteks romulatesse jõuavad masinad, mille rehvide käitlemise eest pole tasutud, ja töötlemisele need tihti ei jõua.

MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuhi Kaur Kuurme andmetel käitleb organisatsioon tootjavastutuse süsteemi alusel purustusmasinas vanarehvidest umbes pooled ehk 6000 tonni. See moodustab omakorda 90% rehvide kogusest, mis on rehviliidus registreeritud ning mille eest maksti tootjatelt 2006. aastal taaskasutuse tasu kokku 5,6 miljonit krooni. See võimaldab inimestelt vastu võtta kõik vanad rehvid. Tasuta võetakse rehve vastu ka heakorrafirmadelt ning lepingujärgselt riigimetsa majandamise keskuselt, kes kogub vanarehve Eesti metsadest. Ülejäänud rehvikogusest läheb umbes 2000 tonni AS-i Kuusakoski purustajasse.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) juhi Jaak Uudla sõnul pole enamikul nende liidu liikmetest veel koostatud jäätmekäitluskava, mis oleks eelduseks probleemtooteregistriga liitumisel. Puuduliku dokumentatsiooni taga seisab näiteks ka AS-i Silberauto taotlus. AMTEL on samas sõlmimas lammutuskodasid ühendava MTÜ-ga ELV tootjavastutuslepingut, millesse soovitakse kirja panna ka auto viie rehvi käitlemise kohustus.

Leige huvi

Ettevõtjate leige huvi probleemtooteregistri vastu on kivi keskkonnaministeeriumi kapsaaeda. Jäätmeseaduse rakendamine eeldab osakonnajuhataja Peeter Eegi sõnul praegusest tõhusamat järelevalvet.

Ehkki inimeste teadlikkus on kasvanud ning järjest enam kasutatakse kogumispunktide teenuseid ja reageeritakse aktiivsemalt kogumisringidele, võiks olukord olla parem.

Kommentaar

Peeter Eek, Keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja

Eestis tuleb prügilatest sulgeda Viljandi, Rakvere, Põlva, Võru, Valga, Kuressaare, Käina, Sillamäe ja veel mõned väiksemad.

Kui rajatakse EL-i prügiladirektiivi nõuetele vastav ladestusala – olgu see siis seniste nõuetekohaste prügilate (Tallinna, Uikala, Torma, Väätsa, Paikuse) laiendus või päris uus ladestusala näiteks Kagu-Eestis –, siis peab selle peal olema minimaalselt poole meetri paksune dreenikiht prügist tekkiva nõrgvee kogumiseks.

Tavapäraselt tehakse see kas sõredast liivast, graniitkillustikust või kergkruusast. Nimetatud materjalid on üsna kallid ja nii on pakutud alternatiivina mehhaaniliselt purustatud rehve.

Milline Eesti tippsportlane pole kunagi pruukinud dopingut?


Tänud vastamast ja head loosiõnne!