Vandeadvokaat pankrotiseaduse muutmisest: see oli hea, sest muidu oleks antud kurjategijatele võimalus karistamatult laamendada

Advokaadibüroo Magnusson vandeadvokaadi Denis Piskunovi hinnangul eile riigikogus heaks kiidetud pankrotiseaduse muutmine erilist muutust kaasa ei too.

Riigikogu võttis eile vastu kobareelnõu, mille hulgas oli ka pankrotiseaduse muutmine. Eelnõu sai alguses kriitikat, kuna algse variandi jõustumisel oleks peatatud pankrotiavalduse esitamise kohustus ja võlausaldaja poolelt pankrotiavalduse esitamise õigus.

„Algteksti seadusena vastuvõtmine tähendanuks seda, et pahatahtlikel ettevõtjatel olnuks võimalus karistamatult vara välja viia ja võlausaldajatel poleks eriolukorra ajal olnud võimalik pahatahtlike võlgnikega midagi ette võtta," selgitas Piskunov.

Vandeadvokaadi sõnul on eile heaks kiidetud eelnõu algsest versioonist mõistlikum. „See on hea, sest kui nad oleksid võlausaldajatele avalduste esitamise keelanud, siis oleks see andnud kurjategijatele võimaluse karistamatult laamendada," ütles ta.

Eelnõu seletuskirja järgi on muudatuse eesmärk tagada kriisi tõttu makseraskustesse sattunud ettevõtjatele võimalus olukorraga kohaneda ja vajalikke meetmeid kasutusele võtta. Piskunov kahtleb, kas seadusemuudatus aga loodetud tulemust toob.

„Kui lähed pankrotti, siis see tähendab, et oled püsivalt maksejõuetu ja vahet pole, kas pankrotilaine tuleb aprillis või mais või millalgi suvel. Pankrotti on mõtet taotleda, kui oled täielikult augus ja püsivalt maksejõuetu. Kui oled ajutiselt maksejõuetu, siis pole mõtet võlgniku pankrotiavaldusega kohtusse tormata," kommenteeris ta.