Vandeadvokaat: riik käitub Estonian Airiga nagu ettevõtja, kes oma viimast vara meeleheitlikult päästab
Sirel vastas omakorda Kuningale, et ta ei väida, et Estonian Air on varadest tühjaks kanditud, sest tal ei ole selleks piisavald infot. Küll aga väidab ta seda, et esinevad väga tugevad tunnused, mille järgi tuleks Estonian Airi lõpetamise järel Nordic Aviation Groupi poolt samasisulise tegevusega koheselt jätkamist õiguslikult käsitleda ettevõtte üleminekuna.
Ärileht avaldab Sireli vastuse Kuningale täismahus:
Estonian Airi nõukogu esimees ja MKMi asekantsler Ahti Kunigas andis täna (26.11.2015) teada, et tal oli väga piinlik lugeda minu arvamust selle kohta, et Estonian Airist on varasid välja viidud, seades ühtlasi kahtluse alla minu kvalifikatsiooni vandeadvokaadina.
Olen pankrotiõigusega tegelenud üle 15 aasta ja arvan, et ma ei pea oma kvalifikatsiooni rohkem õigustama. Minult küsiti arvamust Estonian Airi ümber toimuva kohta ja oma väljaütlemistes tuginen infole, mis on kättesaadav avalikest andmebaasidest ja mida on avaldanud Estonian Airi juhtkond, MKM ja ajakirjandus.
Ajakirjanduses oli eilse seisuga korduvalt koos Estonian Airi poolt pankrotiavalduse esitamise teatega avaldatud järgmine info: „Estonian Airi vastu on nõuded esitanud ühtekokku 222 võlausaldajat ligikaudu 113,5 miljoni väärtuses. Ettevõttel on varasid hinnanguliselt 11,4 miljoni väärtuses. Ettevõtte töötajaid ei ole võlausaldajate hulka arvestatud, kuna neile pole koondamisteateid veel kätte antud.”. Samal ajal näitab Estonian Airi 2014. aasta majandusaasta aruanne, et Estonian Airil oli seisuga 31.12.2014 varasid ca 65,2 miljonit ja kohustusi ca 96,6 miljonit eurot. Kui eeldada, et kõik eelviidatud numbrid on õiged, siis tuleb teha järeldus, et Estonian Airi varade maht (mitte raha) on viimase 11 kuuga vähenenud 53,8 miljoni võrra ja kohustused suurenenud samal ajal 16,9 miljoni võrra.
Selline järeldus on õige eeldusel, et lähtusime õigetest arvudest. Kui need senini avaldatud arvud ei olnud õiged, siis on mul palve: MKM ja Estonian Air, palun öelge avalikkusele õiged numbrid! Siis saame olukorda täpselt analüüsida ja kommenteerida ega pea vaidlema selle üle, millistest andmetest tuleb lähtuda.
Tegelikult soovin aga juhtida tähelepanu hoopis millegile muule ja palju olulisemale.
Probleem: raugevad pankrotid
Eesti maksejõuetusõiguse valdkonnas on mitmeid olulisi probleeme. Kõige olulisemaks on raugevad pankrotid ja situatsioonid, kus ettevõte läheb üle uude juriidilisse kehasse, jättes maha vaid vana ja tühja juriidilise kooriku. Nimetatud probleem on maksejõuetuseõiguse valdkonnas väga hästi teada ning koos Justiitsministeeriumiga käib pidev töö, et nimetatud probleemile efektiivne lahendus leida. Laiem eesmärk on muuta Eesti majanduskeskkond konkurentsivõimelisemaks, et nii kohalikud ettevõtjad kui ka välisinvestorid ei peaks enam kartma senini laialt levinud äriühingute nn „tühjaks kantimise“ praktikat.
Kõike eelnevat arvestades on aga äärmiselt kummastav vaadata, kuidas on käitunud antud olukorras riik kui Estonian Airi enamusaktsionär. Just riik ja riigiettevõtted on need, kes peaksid oma käitumisega olema eeskujuks kõigile teistele ettevõtjatele.
Ma ei väida, et Estonian Air on varadest tühjaks kanditud, sest mul ei ole selleks piisavald infot. Küll aga väidan ma seda, et esinevad väga tugevad tunnused, mille järgi tuleks Estonian Airi lõpetamise järel Nordic Aviation Groupi poolt samasisulise tegevusega koheselt jätkamist õiguslikult käsitleda ettevõtte üleminekuna. Ettevõtte üleminek tähendab, et kui uuele omanikule lähevad üle ettevõtte tegutsemiseks olulist tähtsust omavad varad (sh õigused), siis lähevad nendega automaatselt kaasa ka kõik ettevõtte kohustused (sh võlad).
Selleks, et teha antud juhul kindlaks ettevõtte üleminek, peaks senise praktika järgi olema esimeseks teenäitajaks Maksuamet, kellel on Estonian Airi vastu maksunõue ca 170 000 eurot. Maksuamet on juba aastaid viljelenud praktikat, kus ettevõtte ülemineku tunnuste korral esitatakse maksunõue edasi uuele ettevõttele. Ootan juba huviga, millal avaldab Maksuamet pressiteate selle kohta, et alustab Estonian Airi 170 000 euro suuruse võla sissenõudmist Nordic Aviation Grupilt. Kui Mmksuamet sellist käiku ei tee, siis tahan ma teada, miks? Maksuamet peab kõiki ettevõtjaid kohtlema võrdselt, hoolimata sellest, kas tegemist on riigile kuuluvate või eraettevõtetega.
Samuti on kõigil Estonian Airil võlausaldajatel õigus nõuda kohtu kaudu ettevõtte ülemineku tuvastamist ja seeläbi esitada oma nõue pankrotistuva Estonian Airi asemel oluliselt paremas majanduslikus seisus oleva Nordic Aviation Groupi vastu. Selliste võlausaldajate hulka kuuluvad muu hulgas ka töötasust ilma jäänud töötajad ja ebaseaduslikku riigiabi tagasi nõudma efektiivne lahendus leida. Laiem eesmärk on muuta Eesti majanduskeskkond konkurentsivõimelisemaks, et nii kohalikud ettevõtjad kui ka välisinvestorid ei peaks enam kartma senini laialt levinud äriühingute nn „tühjaks kantimise“ praktikat.
Kõike eelnevat arvestades on aga äärmiselt kummastav vaadata, kuidas on käitunud antud olukorras riik kui Estonian Airi enamusaktsionär. Just riik ja riigiettevõtted on need, kes peaksid oma käitumisega olema eeskujuks kõigile teistele ettevõtjatele.
Ma ei väida, et Estonian Air on varadest tühjaks kanditud, sest mul ei ole selleks piisavald infot. Küll aga väidan ma seda, et esinevad väga tugevad tunnused, mille järgi tuleks Estonian Airi lõpetamise järel Nordic Aviation Groupi poolt samasisulise tegevusega koheselt jätkamist õiguslikult käsitleda ettevõtte üleminekuna. Ettevõtte üleminek tähendab, et kui uuele omanikule lähevad üle ettevõtte tegutsemiseks olulist tähtsust omavad varad (sh õigused), siis lähevad nendega automaatselt kaasa ka kõik ettevõtte kohustused (sh võlad).
Selleks, et teha antud juhul kindlaks ettevõtte üleminek, peaks senise praktika järgi olema esimeseks teenäitajaks maksuamet, kellel on Estonian Airi vastu maksunõue ca 170 000 eurot. Maksuamet on juba aastaid viljelenud praktikat, kus ettevõtte ülemineku tunnuste korral esitatakse maksunõue edasi uuele ettevõttele. Ootan juba huviga, millal avaldab Maksuamet pressiteate selle kohta, et alustab Estonian Airi 170 000 euro suuruse võla sissenõudmist Nordic Aviation Grupilt. Kui Maksuamet sellist käiku ei tee, siis tahan ma teada, miks? Maksuamet peab kõiki ettevõtjaid kohtlema võrdselt, hoolimata sellest, kas tegemist on riigile kuuluvate või eraettevõtetega.
Samuti on kõigil Estonian Airil võlausaldajatel õigus nõuda kohtu kaudu ettevõtte ülemineku tuvastamist ja seeläbi esitada oma nõue pankrotistuva Estonian Airi asemel oluliselt paremas majanduslikus seisus oleva Nordic Aviation Groupi vastu. Selliste võlausaldajate hulka kuuluvad muu hulgas ka töötasust ilma jäänud töötajad ja ebaseaduslikku riigiabi tagasi nõudma kohustatud riik. Kui peakski nii minema, et tuvastatakse ettevõtte üleminek ja võlausaldajate nõuete eest vastutab kokkuvõttes Nordic Aviation Group, siis näeme peatselt ka uue Eesti rahvusliku lennukompanii pankrotti.
Riik peaks nõude maksimaalselt maksma panema
Riik kui võlausaldaja peaks täna aktiivselt tegelema sellega, et oma hiiglaslik nõue pankrotiprotsessis maksimaalselt maksma panna, seda me paraku aga näinud ei ole. Pigem näeme seda, et riik vaatab pealt ja aitab kaasa, et Estonian Airi ainsad olulised varad (3 kapitalirendiga liisitud Bombardier lennukit) saaksid ilma igasuguse enampakkumiseta üle viidud riigi poolt äsja asutatud Transpordi Varahalduse OÜ-le. Huvitav, kas nimetatud lennukid jõuavad lõpuks välja Nordic Aviation Groupi?
Kokkuvõttes tahan öelda, et Eesti maksejõuetusõiguse valdkonnas on suurimaks probleemiks just raugevad pankrotid ja ettevõtete ühest kehast teise kantimine. Tegemist on laialt levinud probleemiga, mille vastu tuleb konkurentsivõimelisema ärikeskkonnaga Eesti nimel tõsiselt võidelda.
Kahjuks viitavad aga kõik tunnused Estonian Airi ümber toimuva kohta sellele, et ka riik ise ei käitu samas olukorras kuidagi paremini kui mitmed ettevõtjad, kes oma viimast vara meeleheitikult päästavad. Isegi asjaolu, et Estonian Airi puhul on tegemist Eesti rahvusliku lennukompaniiga ja selle üllad eesmärgid, ei saa vabandada sedalaadi käitumist. Kui riik ootab meilt kõigilt ausat ja läbipaistvat ettevõtlust, siis vaadaku kõigepealt peeglisse ja hakaku ka ise vastavalt käituma!
