Eesti õigusaktid otseselt ei reguleeri tuumatehnoloogia kasutamist ega importi, küll on aga võimalik välja lugeda regulatsioone ja piiranguid, mis tulenevad nö. külgnevatest õigusaktidest.

Tuumaelektrijaama ärilistel eesmärkidel Eestis kasutuselevõtmine, seondub mitmesuguste nõuete täitmisega, mille täpne koosseis ja ulatus sõltub konkreetsest kiirgusseadmest, sealhulgas sellest, kas seade võib näiteks olla kasutatav sõjaliseks otstarbeks.

Viimasel juhul tõusetub tõenäoliselt eriloa vajadus seadme sisseveoks. Tulenevalt Strateegilise kauba seaduse põhimõtetest, on tuumarajatise või -seadme sisseveoks eriloa nõudmine pigem tõenäoline, kuivõrd tegemist on nii kahesuguse kasutusega kauba kui ka sõjalise kauba hulka arvatava objektiga. Seda eeldusel, et seadet saab kasutada tervikuna või osaliselt tuumarelvade või teiste tuuma lõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, töötlemiseks või kasutamiseks.

Viitan siinkohal ka EL Nõukogu määrusele nr. 428/2009 nn. kahesuguse kasutusega kaupade kohta, mis muuhulgas reguleerib tuumamaterjalide, -rajatiste ja seadmete ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrolli, sätestab ekspordiloa nõude kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks.

Nimetatud määrus ei reguleeri importi, küll aga annab teatud juhtudel riikidele võimalused piirata tuumarajatiste vahendamist või transiiti, mis läbib asjassepuutuvate riikide territooriumi.

Arvestades tuumaelektrijaama tööpõhimõtet, kaasneb selle käitamisega paratamatult kiirgustegevus. Nii näeb ka kiirgusseadus ette kõikidele isikutele, kes tegelevad kiirgustegevusega, milleks muuhulgas on ka radioaktiivse aine tootmine, töötlemine ja kasutamine, kohustuse taotleda kiirgustegevuse luba. Liiatigi kiirgusseadus näeb tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimiseks sõnaselgelt ette kiirgustegevusloa taotlemise kohustuse.
Kuna eraldi seadust tuumaenergeetika kohta ei ole vastu võetud, tuleb lähtuda kiirgusseaduses kui üldseaduses sätestatust, mis reguleerib igasuguste kiirgusallikate kasutamist Eestis, s.h ilmselt tuumaelektrijaamad. Vastavalt kiirgusseadusele korraldab kiirgusohutusalast tegevust Keskkonnaministeerium oma asutuste kaudu, sealhulgas annab välja kiirgustegevuslubasid. Kiirgustegevuse seadus keelab üheselt igasuguse kiirgustegevuse ilma kiirgustegevusloata.

Tuleb ka arvestada, et kindlasti ei piirdu tuumareaktori käitamisele seaduses sätestatud nõuded ülalmärgitutega. Näiteks on Eestis sätestatud erinevates valdkondades kasutatavate kütte-, gaasi- ja muude sarnaste teatud võimsust ületavate tootmisseadmete registreerimise kohustus Tehnilise Järelevalve Ametis. TJAs registreerimata ei pruugi olla võimalik nii võimsat seadet, nagu tuumaelektrijaam, Eestis kasutusele võtta.

Samas möönan, et kui seaduses konkreetne nõue puudub, ei pruugi Tehnilise Järelevalve Ametil olla otseselt võimalik isiku tegevusse sekkuda.

Küll aga tuleb arvestada seda, et kui eesmärgiks on elektri tootmine, siis elektrituruseadusest tulenevalt peab elektriettevõtja olema kantud äriregistrisse ning talle peab olema Konkurentsiametist väljastatud tegevusluba üle 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete puhul.