Varajane kevad kutsub energiast pakatavad aednikud näppupidi mulda


Maa tahenemine ja soojad ilmad on tava-pärasest rutem toonud kaasa aia elavnemise.

Lume kiire sulamine on loonud tänavu aprillis olukorra, kus tavapärasest talvekatete eelmal-damisest on lausa kohatu rääki-da. Siiski pole saabunud soe veel nii usutav, et julgeks öelda: seemned peenrasse! Öine külmaoht püsib ja valmis tuleb olla taimede lühiajaliseks katmiseks. Jahedad ööd pikendavad aga puude-põõsaste lõikamise aega ning hoiavad aiatööde tempot mõõdukana.

Kärpimine ja muru õhutamine

Puid ja põõsaid tuleb kärpida, seda nii ilu- kui ka ka tarbeaias. Lõikamine pole ohtlik kuni pungade puhkemiseni. Hädavajalikud lõiked võib teha ka pisut hiljem, lõigatud kohta tuleks töödelda “haavaliimiga”. Eriti oluline on see juhul, kui lõikepind on suur ning paranemine nõuab puult palju energiat.

Lisaks võra kujundamisele tuleks üle vaadata ka tüved ja suuremad oksad, ega koorele ole kogunenud samblikku või korpa. See tuleks maha kraapida, et lahti saada koorel talvitunud kahjuritest.

Ka lume alt välja sulanud murukamar vajab hooldust. Esmalt tuleb siluda ebatasased, paisunud või lohku vajunud kohad. Sügisel lehtedest riisumata jäänud pind tuleb nüüd korralikult puhastada. Muul juhul piisab kergest ülekäimisest ja muru õhutamisest. Kes jättis sügisel viimase niitmise jäägid koristamata, peaks jälgima, et muru poleks liigniiskuses sammaldunud. Sammal tuleb eemalda, et ilus muru ei häviks. Värske muru muudab kogu aiapilti, aga ära kiirusta väetamisega – seda jõuab teha mais.

Õitsejad rõdul ja amplis

Kellel sõrmed juba lillepotti nähes sügelema hakkavad, ei pea end enam tagasi hoidma. Erinevalt külmaõrnast amplipetuuniast või -lobeeliast sobivad uudsed minisarvkannikesed (Viola cornuta) praeguse kevadega. Unikaalsete värvidega (erkkollasest violetseni) lilled kannatavad isegi kuni viiekraadist külma ning püsivad pidevalt õites pea juuni lõpuni. Samuti sobib neid istutada lillepotti ja peenrasse. Oma 10–15-sentimeetrise kasvuga on see väike lill huvitav täiendus näiteks tulbipeenrale.

Ehkki amplitaime iga on lühike, saab sarvkannikestest rõõmu tunda ka kauem. Selleks tuleb õitsenud lill juunis peenrasse istutada. Talvel tahab ta külmakaitseks kuuseoksakatet, siis särab ta järgmisel kevadel jälle.

Teine selleaastane varakevadine “tõmbenumber” on aasia tulikas (Ranunculus asiaticus). Eriti pilkupüüdev on topeltõieline taim. Tegemist on püsikuga, mis on meie kullerkupu kauge sugulane. Seda võib osta nii potilillena kui ka rõdukasti istutamiseks. Alustada võib ka mugulate ostu ning need peenrasse istutada. Praegune aeg soosib nii üht kui ka teist, vaid õieootusaeg on erinev. Aianduskeskustest saab potilille kätte juba õitsvana, mugulate istutamise korral tuleb esimest lehekest ja õiekest aga oodata. Tegemist on külmahella taimega, sestap tuleb aasia tulikas külmaohu korral tuppa tuua või siis looriga katta. Nagu kullerkuppki, vajab aasia tulikas niiskemat pinda, seepärast ära unusta teda kasta!

Paljasjuursed hekitaimed

Kes on pikalt plaaninud rajada paljasjuursete hekki, peaks nüüd küll kiiresti oma otsuse teoks tegema. Seda kahel põhjusel: aeg on selleks sobilik ning paljasjuursed istikud on hinna poolest soodsamad kui mullapalliga või konteineristikud.

Enamikku hekitaimi saab pügada ja vormida. Vaid kibuvitsa peaks aeda lubama vabakujulise hekina, sest muidu lähevad kaotsi tema õiteilu ja marjasaak. Pügamata kujul on ilusam ka ungari sirel.

Kontpuuheki kollased, punased või oranÏid oksad on dekoratiivsed talvelgi. Olenevalt sordist võib kontpuu kasvada poole- kuni kahemeetriseks.

Suur on viirpuude valik. Ehkki pügatud hekil jäävad nägemata viljad, saab see tihe ja vajadusel “okastraadiga”. Harilik viirpuu on piisavalt pikkade ogadega, et sissetungijat takistada. Karvasel ning üheemakalisel viirpuul ogasid pole, sordid erinevad lehe suuruse poolest.

Eesti aedades levinud hekitaim magesõstar on endiselt populaarne, sest talub hästi meie ilmastikuolusid ning ka varjulist istutuskohta. Ehkki teda tuleb igal aastal piirata, on tulemuseks tiheda võraga põõsas, mis täidab ka talvel oma rolli ausalt.

Paljasjuursete hekitaimede puhul tuleb meeles pidada, et nad peab maha istutama kiiresti, soovitatavalt vahetult pärast ostmist.

Et aed oleks rahul...

•• Lõika ja kärbi, kuid pea meeles, et seda võib teha kuni pungade puhkemiseni.

•• Külva ettekasvatamist vajavad seemned potti või kasti, aga mitte veel peenrasse.

•• Õhuta muru, kuid oota veel pisut väetamisega.

•• Sulanud maa soosib taimede istutamist. Hinda aias tekkinud talvekahjusid ning tee uusi istutusplaane.

•• Potilillede ümberistutamist ära enam lükka järgmisse kevadesse. Nüüd on just paras aeg ja lilled on tänulikud.

•• Heki istutamiseks on parim aeg ning ka taimed on soodsa hinnaga.

Aprilli üritused

•• 19.–21. aprillini Maamess Tartu N1äituste paviljonis www.tartunaitused.ee

•• 28. aprillil hekipäev Hansa-

plantis www.hansaplant.ee