Tänavu esimese viie kuuga kasvas eksport ligi 8%, jätkates ettevõtjatele juba harjumuspäraseks kujunenud trendi. Kui mullu müüsid eestlased jaanuarist kuni maikuuni välismaale kaupu ja teenuseid ligi 5,7 miljardi euro väärtuses, siis tänavu samal ajal juba 6,2 miljardi euro eest.

Samal ajal kurdavad Skandinaavia turule keskendunud puidutöösturid, et majandussurutises nõrgenenud Rootsi kroon vähendab nende müügimahtusid märkimisväärselt ning allakäigurajal ei paista lõppu tulevat.

„Poola puitmajatootjad on Rootsi turul eestlastest edukamad, sest on tehnoloogiaga meile järele arenenud, kuid nende tööjõud on odavam,” tõdes majandusasjatundja Raivo Vare. „Eestlased olid veel mõned aastad tagasi Rootsi turul ajast ees, kuid nüüd suudavad konkurendid pakkuda meie ettevõtete toodangule ligilähedase kvaliteediga kuid ostjale vastuvõetavama hinnaga tooteid.”

Statistika numbrite vaatamine ei pruugi Vare sõnul tegelikult toimuva suhtes õiget vastust anda, sest ei peegelda varjatud tendentse. „Turul on märgata, et meie peamised väliskaubanduspartnerid valmistuvad halvimaks, oodates kriisi saabumist,” rääkis Vare. „Kui nüüd turud peaksid muutuma, siis esmalt loobutakse madalama viimistlusastmega allhankijatest, kes pakuvad näiteks elektroonikakomponente.”

Eesti tööstustoodangu ekspordi statistikas kajastuvad nn oma toodetena sageli imporditud komponentidest kokku pandud seadmed, mis tegelikult on allahanke tooted. „Sellise toote mujale viimine võib toimuda üpris kiiresti,” lausus Vare.

Samuti liiguvad asjatundja sõnul ohtlikel radadel metallitööstuse ettevõtted, sest naftatootmise vähenemine toob kaasa ühtlasi nõudluse vähenemise metallkonstruktsioonide järele.

<