Lääne-Virumaa Haljala vallavalitsusse ilmusid maanõuniku Kaja Roolahti sõnul viimasel maaerastamise avalduste esitamise päeval variisikud, avaldused näpus. Üks selline variisik esitas Roolahti kinnitusel vallale taotluse kokku 34 maatüki erastamiseks 281 hektaril. Peale variisikute kipuvad Haljala valla erastamisprotsessi ka riiulil seisvad põllumajandusfirmad.

1999. aastal alanud metsa- ja põllumaade erastamise mõte on müüa talunikele maad odavalt EVP kroonide eest, et edendada põllumajandust.

Põlvamaa Kanepi valla maanõuniku Aare Plato sõnul osalevad erastamisprotsessis variisikute kaudu eeskätt metsafirmad. Üks taotleja ei saa erastada metsa rohkem kui kümme hektarit ning seetõttu püüavad ettevõtjad osta metsa kohalike variisikute kaudu.

Eri valdade esindajate kinnitusel ongi variisikud probleemiks eeskätt vabade metsamaa erastamisel. Olukord on aga teistsugune, kui maatükk jääb näiteks maaäri kullaauku Saaremaale või mõne tähtsa liiklusmagistraali serva.

Saaremaa kihelkonna vallavanema Aivar Kallase sõnul lähevad ka alanud teise ringi maaerastamise tükid kindlasti oksjonile. «Ühele tükile on kuni 25 taotlejat,» rääkis ta.

Saaremaa erastamisprotsessi variisikute taga seisavad peale metsa ülestöötajate ka kinnisvarafirmad, mis jahivad mereäärseid maatükke.

Kallas on ka ise talupidaja ning tema hinnangul on põllumehed vähemalt Saaremaal erastamisprotsessi suurimad kaotajad. «Olen näinud, kui võimatu on oma talu arendada, sest me ei suuda kinnisvarafirmadega võidu joosta.»

Haljala vallavolikogul on Kaja Roolahti sõnul õnnestunud seni variisikud erastamisprotsessist kõrvale hoida. Nende taotlused on kõrvaldab vald juba lühikese vaidlustamisperioodi ajal.

«Variisikud olid ka esimeses erastamisringis ning taotlesid peamiselt neid põllutükke, mis piirnesid Tallinna-Narva trassiga,» lausus Roolaht.

Vastavalt planeeringule peaks Haljala vallas erastatavatelt maatükkidelt jooksma tulevikus läbi Tallinna-Narva maantee teine teeniit ning siis oleks spekulantidel võimalik seesama maa mitu korda kallimalt riigile tagasi müüa.

Maad erastanud Haljala valla talunik Erki Privoi tunnistas, et erastamise tingimused võimaldavad metsa- ja kinnisvarafirmadel protsessis osaleda ilma seadust rikkumata.

«Järelikult on seadus valesti tehtud,» väidab Privoi. «Erastamisel osales inimene Aasperest, kes taotles varem vallalt sotsiaaltoetust. Ta sõidutati mingi dzhiibiga kohale ja pandi avaldust kirjutama.»

Maa-ameti direktori Kalev Kanguri hinnangul pole maareformiseaduse muudatustel viga midagi. «Mitte ühegi nõuga ei saa peatada põllumajandustootja tunnustele vastavat isikut, kes läheb kellegi teise eest tulle. Teine võimalus oleks maad üldse mitte müüa.»

1999. aastal alanud erastamisprotsessis on Kanguri sõnul müügis 305 000 hektarit põllumajandus- ja metsamaad, mis teeb 28 000 maatükki. See on ka tema kinnitusel viimane osa Eestimaast, mida on võimalik soetada odavalt EVP kroonide eest.