Euroopa Liidu liikmesriik peab direktiivi järgi andma isikule võimaluse tööturul osaleda, kui ta viibib varjupaigataotlejana riigis kauem kui ühe aasta. See tähendab, et kõik varjupaigataotlejad saavad töötamisõiguse, kui nende varjupaigataotluse esitamisest on mööndunud aasta ning nad on ikka varjupaigataotleja staatuses. Seda lubab nüüd ka Eesti.

Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille kohta ei piirivalveamet ega kodakondsus- ja migratsiooniamet ei ole langetanud otsust, kas tegemist on pagulasega või isikuga, kes vajab rahvusvahelist kaitset.

Pagulane on isik, kes palub kaitset rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse pärast tagakiusamise eest, viibib väljaspool kodumaad ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt kaitset või viibib nimetatud põhjustel kodakondsusetuna väljaspool oma elukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. Otsustamine, kas anda varjupaika ehk tunnustada inimest pagulasena või mitte, võtab aega ning võib kesta mõnest kuust mõne aastani.

Sellises olukorras on mõistlik anda isikule võimalus töötada ning teenida tasu, et end elatada ning mitte kaotada eelnevalt omandatud kvalifikatsiooni.

Vajalik luba

Töötamise mittelubamine soodustab illegaalset töötegemist ning maksudest kõrvalehoidumist, seetõttu on uus muudatus igati teretulnud. Enne töötamist on taotlejal vaid õigus saada toimetulekupiiri ulatuses toetust, mis on 2007. aastal 900 krooni kuus.

Töötamiseks peab taotleja saama kodakondsus- ja migratsiooniametilt loa ning töötamine ei tohi kahjustada varjupaigamenetluse läbiviimist. Tööturuteenuste ja -toetuste andmise seaduse kohaselt on varjupaigataotlejal õigus kõigile seaduses sätestatud tööturuteenustele ja toetustele, kui ta vastab toetuste saamise nõuetele.

Kui töötamisluba on olemas, siis on varjupaigataotlejale võimalik pakkuda karjäärinõustamist, tööpraktikat jms.

Määrus, mis reguleeriks tööloa väljastamist varjupaigataotlejale, on veel väljatöötamisel, mistõttu praktiline ligipääs tööturule on praegu piiratud ning Eesti ei täida EL-i direktiivist tulenevaid nõudeid.

Kui isikule otsustatakse anda varjupaik, s.t ta saab pagulase staatuse, või kui talle antakse ajutine või täiendav kaitse, siis saab ta samad õigused, mis on kõigil Eestis legaalselt elavatel isikutel. Riigikogus on lugemisel ka võrdse kohtlemise seadus, mis keelab igasuguse rassilise, usulise jms väärkohtlemise. Seega peab tööandja hakkama arvestama võrdse kohtlemise printsiipi ka varjupaigataotleja suhtes, keda ei tohi eespool nimetatud tunnuste alusel diskrimineerida.

Varjupaiga taotlejad

•• Praegu on Eestis seitse varjupaigataotlejat.

•• 1997. aastast alates on Eestis taotlenud varjupaika 112 isikut.

•• 43% taotlejatest on olnud 18–30-aastased mehed ehk parimas tööeas isikud.

•• Taotlejate seas on olnud Armeenia, Afganistani, AlÏeeria, Gruusia, Nigeeria, Ghana, Iraani, Iraagi, Valgevene, Ukraina, Venemaa jt riikide kodanikke, kes on pidanud eri põhjustel Eestist kaitset paluma.