2003. aasta 1. jaanuaril kukub Värska Vee nagu ka paljude teiste Eesti ettevõtete jaoks tähtaeg, mil tootmine peab vastama kõigile toiduseaduse euronõuetele. Firma omanikud ei oska aga praegugi täpselt öelda, kui suuri investeeringuid nõuab tegevuse jätkamiseks vajaliku tunnustuse saamine veterinaar- ja toiduametilt.

Värska Vee ühe aktsionäri Urmas Jõgeva kinnitusel vajavad tootmisruumid nüüdisajastamist.

“Tööd on teha kolossaalselt, jutt käib mõnest miljonist kroonist. Põrandad ja laed peavad olema uued, lõppkokkuvõttes käib jutt kogu sisustuse väljavahetamisest. Arvan, et 2003. aasta 1. jaanuaril on kõigile Euroopa Liidu nõuetele vastamine vähetõenäoline,” rääkis Jõgeva Postimehele.

Mineraalveetootja on Värska sanatooriumi järel piirkonna suuruselt teine tööandja, firmas töötab 50 inimest. Jõgeva sõnul valmistub Värska Vesi taotlema tootmise uuendamiseks Phare toetust, projekt saab esitamisküpseks tuleval kevadel ning siis jäävad ehitustöödeks loetud kuud.

Veel 1997. aastal tootis Värska Vesi 3,1 miljonit liitrit mineraalvett, mullu aga vaid 2,1 miljonit liitrit. Samal ajal on pudelivee tarbimine Eestis aastast aastasse aina kasvanud.