Raporti pani kokku McKincey & Co ning uuriti 46 riiki ja enam kui 800 ametit.

Konsultatsioonifirma sõnul mõjutab muutus nii rikkamaid kui ka arenevaid riike. Masinaoperaatorid, kiirtoiduvaldkonna töötajad ning kontori taustajõud on ühed neist, keda muutus oluliselt puudutab.

Isegi kui robotiseerumine on aeglasem, siis mõjutab see 400 miljoni inimese töökohti. Nad peavad järgmise 13 aasta jooksul leidma uue töökoha, leiab raport.

Hea uudis neile on see, et neile tekivad uued töökohad, kuhu nad võivad minna, aga paljudel puhkudel peavad nad omandama uusi oskusi. Näiteks kasvab vananeva ühiskonna tõttu tervishoiu- ja hooldusteenust pakkuvate inimeste vajadus. Samas ka tehnoloogiaspetsialistide arv. Aga raporti järgi on vaja ka näiteks aednikke.

„Me kõik peame muutuma ja õppima seda, kuidas teha uusi asju," ütles instituudi üks partneritest Michael Chui.

Raporti järgi puudutab selline muutus eriti Hiinat, Indiat, USAd, Jaapanit, Mehhikot ja Saksamaad.

Mida räägitakse Eestist?

Kui Eesti suudab oma majanduse edukalt digitaliseerida ning targalt muutusi juhtida, paraneb nii tootlikkus kui ka ühiskondlik heaolu, selgus täna avaldatud McKinsey & Company rahvusvahelisest tulevikutöö raportist Eesti kohta. Raport analüüsis digitehnoloogia mõju tööturule ja keskendus Euroopa üheksale digiliidrile, sealhulgas Eestile.

„Eesti käsitlemine nii mainekas uuringus, lisaks nimetamine üheks Euroopa digiliidriks on meile suur tunnustus ja tutvustab Eestit kui e-riiki rahvusvahelisele üldsusele veelgi rohkem," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Digitaliseerumine hoogustub lähiaastatel veelgi ning puudutab suuremal või vähemal määral kõiki sektoreid. Eestil on globaalsest innovatsioonist palju võita, kuid me peame inimesi nendeks muutusteks juba täna ette valmistama. See tähendab suuremat tähelepanu ümber- ja täiendõppele, eriti digioskuste arendamisele."

Raport annab riikidele soovitusi, kuidas tänu muutuvale tööle inimeste heaolu suurendada. Edukas digitaliseerimine võimaldab Eestis luua 30 000 uut töökohta. See tähendab rohkem digitöökohti, aga et need enamasti kõrgepalgalised töökohad vajavad ka teenindamist, loovad nad suure hulga töökohti ka teenindavas sektoris. Uusi digitöökohti tuleb juurde 9%, teenindavaid töökohti 24% ehk ligi kolm korda rohkem.

Eesti kohta esitatud tulemustest järeldub, et digitaliseerimine kasvatab meie SKT-d inimese kohta 2,2% rohkem kui digitaliseerimata majanduses. Tootlikkuse suurenedes kasvab ka Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime, mis toob meile kõrgemat palka ja suuremat eneseteostust pakkuvad töökohad. Samuti toob raport välja, et tööde digitaliseerimata jätmine ähvardab konkurentsivõime languse, töökohtade kadumise ja majanduse stagneerumisega. Niisiis ei tähenda digitaliseerimine töökohtade kadumist, vaid pakub neid juurde, luues positiivse tulevikustsenaariumi.

„See on optimistlik ja tulevikku vaatav aruanne uute tehnoloogiate mõjust ühiskonnale," selgitas raporti koostanud maineka juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company partner Jacob Staun. „Meie analüüs näitab, et digitaliseerimise positiivne mõju Eesti tööhõivele on ligikaudu 2%. Kuid positiivse efekti saavutamine tulevikus nõuab kõigi sotsiaalpartnerite kiiret ja ühist tegutsemist juba nüüd. Võidavad need ühiskonnad, kes loovad õige visiooni ning kindlustavad tulevikus edu tänu lühiajalisele majanduslikule investeeringule üleminekuperioodil."

Eesti kõige suurem väljakutse seisneb töötajate ümberõppes. Digitaalsete oskuste poolest on Eesti 28 ELi liikmesriigi seas 10. kohal ning digitaliseerimisest võitmiseks peaksime oma positsiooni selgelt parandama. Arenguhüppeks läheb edaspidi tööturul vaja erinevate oskuste kogumit, milles sisalduvad nii tehnilised, sotsiaalsed kui ka loomingulised oskused. Nende omandamine võimaldab töötajail liikuda kasvavatesse sektoritesse, sest just seal luuakse töökohti juurde.

Tulevikutöö raportis keskenduti üheksale Euroopa digivaldkonna eestvedajale - Eestile, Belgiale, Taanile, Soomele, Iirimaale, Luksemburgile, Hollandile, Norrale ja Rootsile.