Värske toidu menu tekitab nõudlust eritemperatuuriga ladude järele
Sügavkülmutamine võimaldab nimelt toodete säilivusaegu pikendada vähemalt kuue kuuni alates külmutamise hetkest ning tuua nii toode värskena tarbijani, rikkumata sealjuures toidu keemilist või mikrobioloogilist koostist. Selline külmutatud käitlemine sai läänemaailmas populaarseks juba eelmise sajandi keskpaigas, meil toimub tormiline areng just nüüd.
Veterinaar- ja toiduameti andmebaasis (EVTA) on maikuu seisuga kokku 152 eritemperatuuri kasutavat ja EVTA poolt tunnustatud ladu.
Regionaalne jaotumine on siin suhteliselt tasakaalus üldise kaubanduse jagunemisega. Pooled tunnustatud ladudest ehk 76 ladu asuvad Tallinnas või Harjumaal. Teistes maakondades on enim tunnustatud ladusid Ida-Virumaal (15), Pärnumaal ja Tartumaal (14). Mitmes maakonnas on kogu maakonna peale vaid üks tunnustatud eritemperatuuriga ladu (Hiiumaa, Jõgevamaa, Läänemaa).
On näha, et selliste logistikakeskuste areng jätkub ka lähiaastatel nii kvalitatiivses kui ka koguselises mõõtmes. Kui tuua võrdluseks näiteks Läti eritemperatuuriga logistikakeskused, siis on teadaolevalt suurim operaator AS FFL (Frozen Food Latvia), kes opereerib oma suurimas, Tukumsis asuvas keskuses 3600 alust mahutaval pinnal. Teatavasti sai selle ettevõtte omanikuks 2007. aasta novembris AS Premia Tallinna Külmhoone. Seega saame väita, et eestlased on tegijad ka Läti jahutus- ja külmlogistika turul.
Eeldab suuri investeeringuid
Üldjoontes on jahutatud toodete käitlemiseks vajaminev laopind sügavkülmutatud toodetega võrreldes väiksem. Põhjuseks eelkõige jahutatud toodete lühem realiseerimisaeg, mis tingib selle, et jahutatud tooteid käideldakse enamasti ilma ladustamiseta või ladustatakse neid lühiajaliselt. Erandiks on siin puu- ja köögiviljad, mis vajavad küll eritemperatuuril toimivat ladu, kuid mille realiseerimisaeg on võrreldes piima- ja lihatoodetega oluliselt pikem.
Kuid tavatemperatuuril toimivate toidu- ja esmatarbekaupade logistikakeskustega võrreldes on investeeringud eritemperatuuriga logistikakeskustesse märkimisväärselt suuremad ning see on selliste keskuste teket siiani pärssinud.
Lisaks investeeringule hoonesse ning külmutusseadmetesse tuleb arvestada ka seda, et eritemperatuuriga laos kasutatav tehnika erineb oluliselt tavaladudes kasutatavast. Tõstukid jms on muudetud nii-öelda külmumiskindlaks.
Ka töötajate varustus riietuse näol peab vastama standarditele, mis vähendavad töötajate haigestumise riski ja suurendavad inimeste heaolu ning seeläbi ka jõudlust. Tänapäevases sügavkülmlaos ei kohta enam läkiläkis ja vatijopes töötajaid.
Eritemperatuuril toimivad laod Eestis
•• Suures plaanis jaguneb eritemperatuuri nõudvate kaupade ladustamine järgmiselt:
– temperatuur +2 0C kuni +6 0C ehk jahutusladu
– temperatuur -16 0C kuni -24 0C ehk sügavkülmaladu
•• Eritemperatuuril toimivad laod jaotuvad nelja gruppi:
1) suurema jaekaubandusketi koosseisu kuuluvad laod,
2) laod, mille peamine eesmärk on teenindada samale omanikule kuuluvat tootmisettevõtet,
3) sõltumatud teenusepakkujad, kelle põhitegevus ongi laoteenuse pakkumine,
4) spetsialiseerunud eritemperatuuri nõudvate toodete hulgimüüjate laod.
•• Suurimad jaekettide eritemperatuuriga laod Eestis:
– ETK Hulgi AS, Tallinn, 4000 m2
– RIMI Eesti Food AS, Harjumaa,
2500 m2
•• Spetsialiseerunud hulgimüüjate suurimad laod on Eestis puu- ja köögiviljadega kauplevatel firmadel:
– Karlskroona OÜ, Harjumaa,
4000 m2
– Rigual AS, Tallinn, 3000 m2
– Bambona AS, Tartu, 2000 m2
•• Suurimate laopindadega logistikakeskused eritemperatuuril toimivate sõltumatute teenusepakkujate seas on:
– Nordnet Eesti AS, Tallinn, 8000 m2
– Miiduranna Külmladu OÜ, Harjumaa, 6000 m2
– Via3L AS, Harjumaa, 2000 m2
•• Suurimad tootmise juurde loodud eritemperatuuriga laod:
– Balbiino AS, Tallinn, 5500 m2
– Premia Tallinna Külmhoone AS, Tallinn, 5000 m2
– Rakvere Lihakombinaat AS, Rakvere, 2000 m2
•• Lao suurus ruutmeetrites on siiski vaid üks näitaja, mis annab ainult osalise pildi ladustamisvõimalustest. Kui ei ole teada, kui kõrged on laed ja kas ruumid on riiuldatud või ei ning kuidas on organiseeritud kaupade laosisene paigutus, on lao tegelikku läbilaskevõimet võimatu hinnata.
•• Käesolev ülevaade on kokku pandud internetis saada olevatele andmetele tuginedes. Ühtlasi vabandame ette nende ees, kelle tegemised käesolevas artiklis kajastamist ei ole leidnud.
Ülevaade tunnustatud eritemperatuuri ladudest on veterinaar- ja toiduameti kodulehel:
http://www.vet.agri.ee
