Värske uuringu põnevad tulemused: Eesti kolm põhimaanteed ei tuleks üldsegi ehitada asfaltteena

 (96)
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreerivFoto: Andres Putting

Esmakordselt on Eestis olemas andmed, millised on asfalttee ja betoontee võrdlevad hinnad meie oludes. Selgub, et betoonteed on oluliselt odavamad.

Valminud uuring „2 + 2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul" (T-Konsult OÜ, Ain Kendra) (loe siit) toob selgelt välja, et betoonkatendi kulud on 40% väiksemad kui asfaltkatendil kui võrrelda võrreldavatel tingimustel 2 + 2 maantee katendi kogu elukaare kulusid (lisaks ehitamisele kõik hooldused, remondid, rekonstrueerimised).

„Üks uuringu järeldus on, et suurema raskeliikluse koormusega teedel ei ole ainult asfaldiga võimalik head lahendust leida. Tsementi on vaja lisada," ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein. „Pikka aega on olnud põhiargument Eestis betoonteede ehitamise vastu, et meie liikluskoormused ja -sagedused ei ole jõudnud tasemele, mis muudaksid selle tehnoloogia kasumlikuks. Uurimuses on see argument ümber lükatud. Meie põhimagistraalid on praktiliselt kogu ulatuses, vähemalt kolmesaja kilomeetri ulatuses, selle liiklussageduse taseme ületanud," lisas Einstein.

„Kui vaadata neljakümne aasta lõikes, siis on asfaltbetoontee puhul kulud nelikümmend protsenti suuremad võrreldes betoonteega, seda hooldus- ja remondikulude arvelt. Nimelt betoontee kulub kolm korda aeglasemalt ja vajab kahekümneaastase kasutusaja möödumisel vaid freesimist, asfalttee aga kogu katendi väljavahetamist.

Siin ongi meil kaalumise koht, kas teha odavalt asfaltteed ja siis kulutada palju remondi peale või ehitada betoonteid ja hoida hoolduse pealt kõvasti kokku," ütles Meelis Einstein. „Kokkuhoid on näiteks neljakümneaastase projekti puhul nelikümmend protsenti betoonteede kasuks. Võidavad kõik: nii riik kui ka ettevõtted," ütleb Meelis Einstein.

Kuhu on Eestis mõistlik betoonteid ehitada?

Lisaks kolme põhimaantee 320 km-le oleks koormustest lähtudes kindlasti vastupidavad ja pikaajalised betoonteed vaja rajada Tallinna suurele ringteele ning kavandamisjärgus olevale Tallinna väikesele ringteele.

Ainuüksi Tallinnas on arvestuslikult sadakond kilomeetrit betoonkatteid vajavaid teid: Järvevana tee, Lasnamäe kanal, Narva maantee sissesõit, Pirita tee, Vabaduse puiestee jne.

Mida PPP-rahastusmeetodi kasutuselevõtt teedeehituses muudab?

PPP (private public partnership ehk avaliku ja erasektori koostöö) projekt võimaldab jagada kõik kulud ühtlaselt lepinguperioodile. Betoonteede ehituse puhul on ehituskulud küll suuremad kui asfalttee korral, kuid tee tööea jooksul on hooldus- ja remondikulud oluliselt väiksemad. Seega kujunevad iga-aastased maksed isegi väiksemaks kui asfaldil.

PPP-projekti puhul jääb peale projekteerimise ja ehitamise ka teehooldus erafirma kanda. Ideaalvariandis kestab leping nii kaua, kui on tee eluiga.

„Praegune riigihangete süsteem ei soosi innovatsiooni. Kavandatavate PPP-projektide puhul on uued lahendused, s.h. kaasaegsed betoonteed, võimalikud," sõnas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. „PPP-projektide rakendamine võimaldab kasutada kolme põhimaantee väljaehitamisel innovatiivseid lahendusi, lähenemist. Aeg on ka Eesti teede-ehituses võtta kasutusele säästlikud ja vastupidavad betoonteede ehitamise lahendused," lisas Rebane.

„Me oleme lõpuks hakanud kokku arvestama tee elukaare kulusid, st mitte ainult tee ehitamiseks vaid ka selle hoolduseks ja remondiks kuluvat," sõnas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein. „Me ei oska veel kokku arvestada kõiki tee kasutaja ehk tee omaniku kulusid. Kui palju tuleb seista remondiummikutes, kui palju tuleb aeglasemalt sõita hoolduste pärast, kui palju tuleb teha ümbersõite jne. Kui palju kuluvad meie autod rohkem, tänu remonti vajavatele teedele? Kui palju kulutavad meie autod rohkem kütust tänu roobastele, aukudele, remonti vajavatele teedele?

Tavainimesele on see väike mure, kuid ettevõtetele ja riigile tervikuna märkimisväärne kulu."

„Kodumaise töö maksumus on betoontees hulga suurem kui asfalttees. St betoonteed ehitades jääb palju rohkem raha Eestimaale kui asfalttee korral. Sakslased, belglased, tšehhid, poolakad ehitavad hoolega betoonteid - tundub, et nemad oskavad paremini raha lugeda.

Me peame teede-ehituses hakkama käituma omal maal peremeeste mitte moonakate või rehepappidena. Sest see raha, mis põleb asfalti maha valades - see on kõik rahva, maksumaksja raha," ütleb Meelis Einstein.