Varsti on depressioon nii Eestis kui Euroopas peamine töölt eemale jäämise põhjus

 (24)
Tööinspektsiooni juht Maret Maripuu konverentsil "Muutuste tuul tööelus"
Tööinspektsiooni juht Maret Maripuu konverentsil "Muutuste tuul tööelus"Foto: Tiit Blaat

Tööturul toimuvatest muutustest rääkides juhtisid nii tööinspektsiooni juht Maret Maripuu kui ka sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) eilsel tööinspektsiooni konverentsil tähelepanu sellele, kuidas järjest nõudlikuma tööturu kontekstis on kasvanud ka töötajate intellektuaalsed ja psühholoogilised väljakutsed ning peagi võib depressioonist saada peamine töövõime vähenemise põhjus nii Eestis kui Euroopas.

„Me läheme hommikul rõõmsana ja tervena tööle ning loodame sama rõõmsalt ja tervelt koju tulla. Seega on oluline, milline on see töökeskkond, kus me igapäevaselt viibime,” märkis tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu eile Tallinnas Swissotelis toimunud konverentsil „Muutuste tuul tööelus”.

„Füüsilise töö osakaal on vähenenud, paljud ametid, mis kunagi olid, neid ei ole enam. Töö on võrreldes varasemaga muutunud kordades intensiivsemaks,” ütles Maripuu, kirjeldades muutusi, mis on tööturul aset leidnud. Ta tõi välja, kuidas paljudes rahvusvahelistes ettevõtetes enam sisuliselt ei kehti traditsiooniline üheksast viieni tööpäev.

Toodud paralleele vangla ja psühhiaatriahaiglaga

„Sest Aasia on ärkvel enne meid ning Ameerika avab silmad siis, kui meie töö lõpetame. Ehk me räägime ettevõtetest, mis mitte kunagi ei maga,” märkis tööinspektsiooni juht. Ta rääkis ka, kuidas suured tehnoloogiaettevõtted – ja ka paljud siinsed idufirmad –, on loonud töökeskkonna, kust keegi kunagi lahkuma ei pea.

Seotud lood:

„Tööl saab süüa, juua, palli mängida, arsti juures käia, lapsi hoidu panna, sporti teha, tantsuõhtul tantsida partneriga, kelle oled leidnud kontoris võrkkiiges koodi kirjutades,” kirjeldas Maripuu. Ta tõi välja, kuidas Google ehitab juba oma töötajatele ka maju, et inimesed ei peaks koju minemisega aega kaotama. „Vastutasuks ei taha organisatsioon mitte midagi muud, kui suuremat tööviljakust.”

Maripuu märkis, et kuigi ta usub, et sellise töökeskkonna loomine sai alguse parimast tahtmisest pakkuda oma inimestele kõiki mugavusi, aga organisatsiooni kasvades on see lähenemine võtnud teise suuna. „Mõned organisatsiooniuurijad on toonud paralleele instiutsioonidega nagu kinnipidamisasutused ja psühhiaatriahaiglad – kust kunagi ei saa lahkuda,” märkis Maripuu.

Lisaks töökeskkonnale, mis inimese enesesse imeb, on ka tehnoloogiavõimalused arenenud nii kaugele, et võimaldavad samuti inimesel olla 24 tundi seitsmel päeval nädalas tööasjadega kursis olla. „See kõigi poolt armastatud nutitelefon on justkui narkootikum, millest on keeruline loobuda. Ja nii juhtubki, et teatri etenduse jooksul kontrollitakse korduvalt ega ülemus ei ole kirja saatnud või uut tööülesannet alustanud,” kirjeldas Maripuu.

Tehnoloogia arenedes on tekkinud ka uued töötamisvõimalused. „Üha suuremat populaarsust koguvad erinevad platvormid, mille abil saab teha tööampse. Ühest küljest annab see inimestele suuremad võimalused teha tööd siis, kui nad ise tahavad, teisest küljest kasvab sellega ka tööga seotud pinge,” märkis tööinspektsiooni juht.

Nii on muutuv tööelu toonud kaasa ka selle, et üha rohkem tuleb tähelepanu pöörata psühho-sotsiaalsetele ohuteguritele töökeskkonnas. „Intellektuaalsed ja psühholoogilised väljakutsed töös on kogu Euroopas tõsine teema, sest nii Euroopas kui Eestis on vaimse tervise häired üha enam levinud terviseprobleem. Varsti on Euroopa Liidus depressioon üks töövõimetuslehtede peamisteks põhjuseks,” märkis Maripuu.

Ta tõi välja, et Eestis on vaimse tervise häired teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. See väljendub ka numbrites. OECD eelmise aasta andmeil on vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud hinnanguliselt Euroopa Liidus 4% ja Eestis 2,8% SKP-st ehk 572 miljonit eurot.

„Nii peamegi üha rohkem rääkima sellest, kuidas tulla toime, kui töö on seotud õnnetus- või vägivallaohuga, töötajaid koheldakse ebavõrdselt, kiusatakse või ahistatakse, töö ei vasta töötaja võimetele, töötada tuleb pikalt üksinda, töö on monotoonne või esineb muid juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegureid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. See on seaduses toodud loetelu psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. Kas oskate kohe pakkuda töökohta, kus ühtegi nimetatud probleemi kasvõi korraks ei esine? Mina ei oska,” nentis tööinspektsiooni juht.

Vaimse tervise teemat töökeskkonnas puudutas oma ettekandes ka sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond), kes ütles, et täna võib aru saada, et tööandjate suhtumine sellesse teemasse on ka hakanud muutuma. „On aru saadud, et see ei ole mingi välja mõeldud teema kuskil Euroopa Liidus, vaid et see on tõsine probleem,” tõi ta välja.

Vaimse tervise kulud võrreldavad riigikaitse kuludega

Kiige sõnul saab töötaja tervise peale mõtlemine alguse juba sellest, kui tööandja ei nõua töötajalt, et ta panustaks oluliselt rohkem töötunde kui töölepingu järgi ette nähtud on. Temagi tõi sarnaselt Maripuule välja, kui palju raha kulub vaimsele tervisele otseselt ja kaudselt ning märkis, et see 2,8% SKP-st ehk 572 miljonit on samasse suurusjärku jääv summa, mis on Eesti kogu riigikaitse eelarve.

Ka ütles ta, et sotsiaalministeeriumi uuringu käigus, mis keskendus vaimset tervist töökeskkonnas mõjutavatele teguritele, toodi välja nii ajalist survet, ülekoormust, pikka ja ebaregulaarset tööaega, problemaatilisi kliente, hirm kaotada töö, üksinda töötamist, juhi ja kolleegide toetuse puudumist, ebavõrdset kohtemist, jms.

Kiige sõnul saavad selles vallas nii tööandjad kui töötajad palju ise ära teha. „Kui on mingid mured või probleemid, siis tuleb ise sekkuda ja mitte sekkuda nii, et pilpad taga, vaid diskreetselt – kolleegi kuulata, ka enda käitumist ja olukorda kõrvalt hinnata ning vajadusel pöörduda mõne organisatsiooni või riigiasutuste poole kui asutusesisesed arutlused või tähelepanu juhtimised kasu ei too,” soovitas sotsiaalminister. Ta leidis, et see on koht, kus on võimalik lihtsal viisil edu saavutada.

„On see töökorralduse või tööaja paindlikkuse küsimus, on see puhkepauside võimaldamine, parem info liikumine, sisekommunikatsiooni ümber kujundamine ja kindlasti ka inimeste kaasamine otsuste tegemisse,” loetles ta.

Kolmapäeval, 6. novembril toimunud tööinspektsiooni tööohutuse ja töötervishoiu alasel rahvusvahelisel konverentsil „Muutuste tuul tööelus“ kõneleti lisaks tööturu uuenemisele ka kümne aasta möödumisest töölepinguseadusest, mis on tänaseks ajale jalgu jäänud. Konverentsil tunnustati ka konkursi "Hea töökeskkond 2019" võitjaid.