Finantsturgudel valitsevad peamiselt punane ja roheline värv, tänu millele saame ülevaate positiivsest või negatiivsest muutusest juba enne, kui jõuame süveneda numbrisse. Kuna punane pole nagu iga teine värv, vaid inimkonna ajaloos on seda harjutud seostama ohuga, tahtsid Miami ülikooli doktorant William J. Bazley, finantsprofessor Henrik Cronqvist ning Southern Methodist University turundusprofessor Milica Mormann teada, kas see kutsub ka finantsotsustes esile teistsugust mõtteprotsessi.

Uurimistöös mõõdeti inimeste julgust võtta finantsriski, kasutades selleks erinevaid valikute paare, kus osadele esitleti potentsiaalseid kaotusi punase värviga, teistele jäeti aga sama valiku puhul kogu tekst ning numbrid mustaks.

Tulemustest selgus, et potentsiaalseid kaotusi punaseks värvides muutusid inimesed riskikartlikumaks: punase värvi korral langes otsus kõrge riskiga valiku kasuks 29,1% juhtudest, must värv kergitas osakaalu 34,6%-le. Riskantsete finantsotsuste tõenäosus vähenes punase värvi korral ka siis, kui vastajate valimine polnud juhuslik, vaid neid kontrolliti kindlate parameetrite järgi.

Kuna osades kauplemisplatvormides kuvatakse kahjumeid sinise värviga, prooviti ka seda varianti. Kuid siis olid tulemused musta ning sinise puhul üsna sarnased, mille põhjal võib järeldada, et investorite käitumist mõjutab konkreetselt punane värv, mitte värvide kontrast.

Täiendava katsega üritati selgusele jõuda, kas punane värv võib mõjutada ka inimeste hinnangut potentsiaalse tuleviku tootluse osas. Selleks nopiti S&P 500 indeksist reaalsed aktsiad, mille 12 kuu tootlus oli olnud negatiivne ning esitleti graafikuid ilma täiendava informatsioonita küsitluses osalejatele, kellel paluti anda poole aasta hinnaprognoos kõige tõenäolisema, parima ja halvima stsenaariumi järgi.

Indiviidid, kellele esitleti hinnagraafikuid punase värviga, ootasid kõige tõenäolisemas stsenaariumis aktsia edasist langust keskmiselt -3,9% kuus. Identse, kuid musta värvi hinnaliikumise korral jäid vastajad optimistlikumaks, oodates kõige tõenäolisemas stsenaariumis aktsiale keskmiselt 0% tootlust kuus.

Kui bioloogilisele evolutsioonile tugineva teooria kohaselt seostavad inimesed punast värvi ohtliku olukorraga ning vajadusega suurendada tähelepanu, siis kultuuriruum võib seda mõju vähendada. Näiteks Hiinas sümboliseerib punane värv õnne ning seal kajastatakse väärtpaberite positiivseid tootlusi hoopis punases toonis. Sestap Hiinas ei mõjutanud graafiku värvus oluliselt investorite hinnangut tuleviku tootluse osas.