jurist
Hansatee esindajad Enn Pant, Malle Aleksius ja Tiit Made on süüdistanud Tallinna sadama A-terminaalis asuvat Nordeski kauplust kõlvatus konkurentsis. Konkurentsiseadus peab kõlvatuks konkurentsiks konkurendi halvustamist, milleks on “tahtlik valeteadete levitamine teise turusuhetes osaleja kohta, kui sellega kahjustatakse konkurentsieeliste saamiseks teise turusuhetes osaleja mainet või tema äritegevust” (§ 10). Nordesk ei ole Hansatee suhtes valeteateid levitanud, küll on aga seda teinud Hansatee. 1. vale. Rahvusvahelise tava järgi maksuvabu kauplusi sadamates ei ole (SL 14.03).
Rahvusvahelise Maailma Duty Free Assotsiatsiooni (WDFA) andmetel on selliseid kauplusi maailma väga paljudes sadamates. Kõige rohkem on neid piirkondades, kus mereturismil suur osatähtsus: Vahemeri, Kariibi meri, Kagu-Aasia. Ainuüksi Euroopas on 13 riigis vähemalt 52 maksuvaba kauplust. Need andmed ei ole täielikud, sest ei hõlma väikseid firmasid.
2. vale. Sadamates asuvad maksuvabad kauplused kuuluvad ainult laevafirmadele (EE 9.04).
Tõesti võib olla mõni maksuvaba kauplus sadamas, mis kuulub mõnele laevafirmale, nii nagu mõni laevafirma võib valmistada näiteks toasusse või mängida börsil. Sellisel juhul on aga tegemist suure erandiga ning ka Hansatee pole seni suutnud nimetada ühtki kauplust, mis oleks kuidagi seotud laevaomanikega. Maksuvaba kaubanduse kohta sadamates võib tuua näiteks Türgi, kus see äritegevuse valdkond on olemas juba 1970. aastast ja praegu tegutseb kaheksas sadamas kokku 40 duty free kauplust. Väikeses Marmarise sadamas, kust kaks laevafirmat veavad rahvast Rhodose saarele, on viis omavahel konkureerivat maksuvaba kauplust, ükski neist ei ole seotud laevnikega.
Riik ei pea toetama
3. vale. Sadama kaupluse tõttu kaotab Hansatee kuus 3–4 miljonit krooni tulu (EE 9.04).
AS Nordesk Tax Free käive on viimasel kahel aastal olnud üldse 3–4 miljonit krooni kuus ja selle kõige arvamine Hansatee saamata jäänud kasumiks peaks tekitama majandusega vähegi kokku puutunud inimestes hämmingut.
Hansatee esindajate arvates peab riik laevnikke toetama (ÕL 25.04) ja keelustama konkurentsi maksuvaba kaubanduse vallas. See ei ole õige. Riigi ülesanne on toetada ettevõtluse arengut, vaba konkurentsi ja Eestisse saabuvate (mitte aga konkreetse laevafirma teenuseid kasutavate) turistide arvu suurenemist. Igasugused otsused, mida riigiorganid teeksid konkurentsi piiramise eesmärgil, soodustades ühte äriühingut teiste arvel, oleksid vastuolus konkurentsiseadusega.
4. vale. Laevafirma saab kaldal tegutseva kaupluse tõttu iga reisija kohta ligi 20 krooni kahju (ÄP 24.04).
Nordeski käive oli 1996. aastal 35 miljonit krooni. Jagades selle arvu 4 miljoni Tallinna sadamat läbinud reisija vahel, saame keskmiseks käibeks (mitte kasumiks) iga reisija kohta alla 8,5 krooni. 1997. aastal oli Nordeski käive 45 miljonit krooni, mis 5 miljoni reisija vahel jagades teeb keskmiseks käibeks 9 krooni. Huvitav oleks näha arvutusi, mis annavad 9-kroonise keskmise käibe korral 20 krooni kahjumit iga reisija kohta. Sellist summat ei ole võimalik kokku saada ka siis, kui arvestame, et viimastel kuudel on Hansatee turuosa kahanenud ja Nordeski käive tänu ajakirjanduslikule arutelule suurenenud.
Reisijad lähevad turule
Pealegi ei ole mingit alust arvamusel, et need reisijad, kes praegu teevad oma sisseostud sadamas, ostaksid kaupluste sulgemise korral midagi laevade maksuvabadest kauplustest. Odavam oleks neil osta mõnest kauplusest sadama läheduses või hoopis Kadaka turult, kuhu Hansatee ise reisijad viib.
5. vale. Kui Nordeski ei suleta, siis peavad laevafirmad pileti hinda tõstma (ÄP 24.04).
Hinnatõus, millega ähvardatakse, on kahekordne (ÕL 25.04) või isegi kolmekordne (ÄP 24.04, EP 29.04). Siin Hansatee esindajad tõenäoliselt blufivad, sest piletite hinna tõus Hansatee laevadel sellises ulatuses ei tähenda Eestisse saabuvate turistide arvu vähenemist, vaid hoopis AS-i Hansatee Grupp kiiret ja kindlat pankrotti. Turistid valivad Soome lahe ületamiseks lihtsalt mõne teise laevafirma. Kui aga Hansatee juhtkond tõepoolest sellist hinnatõusu kavandab, siis peaks see panema tõsiselt muretsema selle firma aktsionäre.
Kas maksuvabas kaubanduses on tegemist kõlvatu konkurentsiga? Võib-olla. Kui on, siis ei ole selle tekitajaks igal juhul Nordesk. Äkki siiski ei ole, sest kõlvatu konkurentsi määratluse kohaselt peab valeteadete levitamine teise turusuhetes osaleja kohta olema tahtlik. Ehk on Hansatee esindajad lihtsalt eksituses ja neile tuleb andeks anda, sest nad ei tea, mis nad teevad.
