Vastsed eurosaadikud saavad mööda pükse

Uutest liikmesriikidest pärit europarlamendi saadikuid ootab tõenäoliselt loodetud 8500 euro asemel kuus senine kodumaine saadikupalk — niisiis pole sugugi vaid palk see, mis europarlamenti ajab.

Möödunud nädala lõpul ei suutnud ELi liikmesriigid lahendada vaidlust, kas hakata Euroopa Parlamendi saadikutele maksma ühtset kuutasu või mitte, kirjutab Eesti Päevaleht.

Praegu maksab iga liikmesriik oma euroesindajaile palka võrdselt rahvusparlamentide saadikutega. See tähendab, et kui heldemate riikide eurosaadikute saadav summa on kuus üle 170 000 Eesti krooni, siis skaala alumises otsas asuv Hispaania maksab omadele napilt 40 000.

Eestist pärit saadikud saaksid europarlamendis seega samaväärset palka riigikogulastega, kes hetkel saavad kuus neli keskmist palka, seega veidi üle 25 000 krooni.

Europarlamendis möödunud aasta lõpul esitatud kompromissi kohaselt saaks iga saadik sõltumata päritolumaast enam kui 130 000 krooni kuus. Selle lootuse on nüüd vähemalt mõneks ajaks torpedeerinud Saksamaa. Liidukantsler Gerhard Schröder teatas eelmisel nädalal, veel enne liikmesriikide saadikute kohtumist, et asja ei saa otsustada enne, kui uus parlament on valitud.

Ka Euroopa Liidu teabekeskuse nõunik Paavo Palk möönab SL Õhtulehes, et Euroopa Parlamendi saadiku tasu on esialgu lahtine suurus. Sellepärast leiab Palk, et poliitikutele tehakse liiga, kui Brüsselisse või Strasbourg’i pürgimise põhjuseks peetakse palka.

“On ju selge, et Peeter Kreitzberg ja Enn Eesmaa Keskerakonnast, Toomas Hendrik Ilves ja Marianne Mikko Mõõdukatest, Eiki Berg ja Marko Mihkelson Res Publicast või Janno Reiljan ja Uno Silberg Rahvaliidust kandideerivad Euroopa Parlamenti sõltumata sellest, milliseks kujuneb sealne palgakokkulepe,” kirjutab Palk.

Pigem ajendab europarlamenti kandideerima põnev võimalus end proovile panna ja Euroopa arengut mõjutada, selle kaudu ka Eesti arengule kaasa aidata, tähendab Palk.

Palk märgib ka, et juhtivate poliitikute Euroopasse siirdumine tähendab Eesti erakondades olulist verevahetust: tippu tuleb vähemalt seitse uut nägu. “Väga tõenäoliselt on uute inimeste vajadus erakondades aga ilmselt veelgi suurem, eriti välissuhtluse tippude osas,” lisab ta.