Vastus arendajale: Telliskivi Selts, alatu valetaja?

 (18)
Telliskivi Seltsi foto väidetavalt avatud rannaalast.
Telliskivi Seltsi foto väidetavalt avatud rannaalast.Foto: Telliskivi Selts

Eelmisel nädalal kirjutas Pro Kapitali juhatuse esimees Allan Remmelkoor kirja Kalaranna arenduse kohta. Ta süüdistab kohalikku Telliskivi Seltsi valeinformatsiooni esitamises. Selts vaatas Remmelkoore jutu üle ning otsustas talle vastata.

Järgnev on Telliskivi seltsi vastus Allan Remmelkoore artiklile:

25. augustil 2015 sai nii linna- kui maakodanik EPL-i ärilehest ning Postimehest ProKapitali esindaja Allan Remmelkoore kirjutise kaudu teada, et meie pealinna linnaplaneerimise senist laitmatut, plekkideta ning läbipaistvat planeerimispraktikat on asunud varjutama mustad jõud. Täpsemalt VTÜ (Valetajate tulundusühing) Telliskivi Selts. Tsitaat artiklist: "Kalamaja kogukonna eestkosteühenduseks nimetav MTÜ Telliskivi Selts ärgitab Kalaranna planeeringu vastasele petitsioonile allkirju andma tõde tahtlikult moonutades ja valeinformatsiooni esitades".

Olukord, seltsimehed, näis olema hullem, kui ... pole tähtis.

Nimetatud PKÜ (Pahatahtlik Kiusuühing) aktiiv kogunes seejärel, pärast küsimärkidest koosnevate e-mailide vahetust, et leida enda seast see valetaja, ning anda talle selle vale eest keretäis (sest südames on ka kõige halvemad meie seast head ning valmis kägistama meist veel halvemaid).

Telliskivi seltsi juhatus, hoidumaks tuginemast oma teadmistele, mis on väidetavalt tõde moonutavad ja millistest tuleks seetõttu hoiduda, võttis ette Petitsiooni, seltsi kodulehel dokumenteeritud Kalasadama planeeringusaaga ajaloo ja ProKapitali artikli ning asus närvikulu kartmata oma valelikku loomu paljastama.

Seotud lood:

Järgnevalt esitame aruande vastavalt 25.08.2015 eelpoolnimetet ajakirjandusväljaannetes toodud süüdistustele.

Lähenesime asjale süstemaatiliselt, lõikude kaupa. Et hoida analüüsi käigus pea kaine ja süda külm, praakisime välja Allan Remmelkoore artiklist lõigud, mis olid sissejuhatavad või eelnevaid lõike võimendavad ning tuvastasime, et Telliskivi seltsi süüdistatakse selles, et

a) Telliskivi selts on planeeringuga hästi kursis

Kahjuks rohkem punkte me tuvastada ei suutnud, kuna kogu ülejäänud planeeringu ajalugu on dokumenteeritud nii ametlikult kui mitteametlikult seltsi veebilehel ning veebilehe adminn oli lehele sisenemise salasõnad ära unustanud, mistap ei olnud võimalik ka ajalugu võltsida.

Nüüd punktide kaupa:

Meid on süüdistatud üha uute protestide välja mõtlemises.

Remmelkoor: "Alles detsembris Harju Maavalitsuses toimunud arutelul kinnitas selts, et merest 25 meetrit avalikku ala neile sobib. Täna on leitud uus argument - võitleme 50 meetri nimel!"

Vale nr 1.

Selts ei ole kunagi väitnud, et 25 m avaliku ala merest on piisav. Me oleme alati rõhutanud, et arvesse tuleb võtta ka üleujutusala ja kaldakindlustuse laius.

2. septembril 2014, kohtumisel linnaplaneerimise ametiga Kalarannas, tuli selts välja ideega: "Praegu planeeringus ette nähtud avalik promenaad on planeeritud merre, mis tähendab hirmkallist mere täitmist. Selle asemel oleks parem lahendus nihutada krundipiiri u 20 m mereäärest kaugemale, kahandamata arendatavat brutomahtu."

Selts tegi ettepaneku avaliku ala krundipiiri nihutamiseks 20 m sisemaa poole, ehk laiendada promenaadi krunti nõnda, et see poleks mõjutatud üleujutusalast.

Sellele pakkumisele tuginedes tegi ProKapital ettepaneku õgvendada hoonestusala nõnda, et selle ja kaldakindlustuse vahele jääks 25 m.

Juhime tähelepanu - krundi piir ja hoonestusala piir on erinevad asjad.

Selle ettepanekuga ei saanud selts nõustuda, kuna see ei sisaldanud mingit garantiid rannaala tuleviku suhtes, kuna ProKapital ei olnud nõus loobuma elamukrundi nihutamisest (mis oli seltsi ettepanek) ning sadamaalast. Sadamarajatised paraku aga mõjutavad liivaranna loomulikku püsimist ja muutumist.

Kohtumisel maavanemaga kinnitasime, et kompromissina 25 m piisab juhul, kui see on elamumaa krundi ja üleujutusala vahel, aga mitte merest hoonestusalani.

Seega väited müstilisest 25 m ja ka 20 m-st merest, millest räägib ka Taavi Aas, on lihtsalt meie sõprade liigoptimistlikud etteruttamised sündmustest.

Seltsi kompromissettepanekud on kogu aeg tähendanud, et krundi piir on rannajoonest 40-50 m kaugusel, sisaldades mh ka kaldakindlustuse laiuse ja üleujutusala (15m üleujutusala koos kaldakindlustusega + 25 m).

50 m nõue petitsioonis tuleneb, juba 2012 aastal kogutud toetusallkirjadelt sellele, kehtivast 50 m-sest ehituskeeluvööndist, mille vähendamist ei ole suudetud selgelt ära põhjendada ja ühestest väga vähestest alles jäänud lauge rannajoonega mõnesaja meetristest juppidest MERELINNAS Tallinnas. Lauge rannajoon nõuab laiemat ala.

Kuna mingeid mõistlikke kompromisslahendusi pole pakutud, ei ole meil erilist õigust ka sellest loobuda. Ehk, et kõik on ikka nii, nagu ta olnud on.

Remmelkoor: "Selts, vastupidiselt oma üleskutses ja ajakirjanduses väidetule, on täiesti teadlik, et heakskiitu ootav detailplaneering ei piira kellelegi ligipääsu randa, vaid vastupidi - loob sellele hoopis seadusliku aluse, tagab lauge liivase ranna ega võimalda olemasoleva liivaranna ette merele jahisadamat rajada (mis omakorda välistab igasuguste sadamarajatiste tekkimise võimaluse)."

Vale nr 2

Vaba ligipääs randa sõltub sellest, milline see rand olema saab, mitte sellest, kas seal on või ei ole keelumärk.

Praegusel planeeringujoonisel on avalik rannariba ja promenaadiala märgitud merre, üleujutusalale või elamukrundile. Tekib küsimus - kas ta siis üldse olemas on? Veelgi enam, täidetava osa väljaehitamine (st et see pole enam loomulikult tekkinud liivarand) sõltub sellest, kui majanduslikult põhjendatud lahenduse arhitektuurikonkursi võidutöö pakub ja kui see ületab majandusliku mõttekuse või Tallinna linna eelneval aastal tehtud analoogsed investeeringud, siis arendajal kohustust seda rajada pole.5

Siin ei ole küsimus arendaja pahatahtlikkuses, vaid puht pragmaatilises kaalutluses - ühel hetkel võib lihtsalt juhtuda, et see asi ei ole otstarbekas arendajale ja kui planeering seda ei fikseeri, siis arendajat selles süüdistada ei saa.

Remmelkoor: "Niisamuti on väär Telliskivi Seltsi väide, nagu oleks ligipääs Kalaranda täna suletud. Igaüks, kes piirkonda külastab, võib veenduda vastupidises."

Vale nr 3

Seltsi juhatusel ei meenu küll hästi, kus ta sellise väitega oleks esinenud, kuid jah, tõepoolest, kui randa läheneda ca 4m laiusel ribal startides kohvik "Klaus" eest ja kui nimetatud igaüks tõesti pole "Klausis" paari õlut teinud (sest kui on, siis võib juhtuda, et võib veenduda vastupidises), siis on ligipääs avatud, aga kui tulla Vana-Kalamaja tänavalt või Patarei vangla poolt, siis on aed ja turvameeste ekipaaž kuni krundi lõpuni ees - st kogu suurele alale ligipääsuks on üks pisike 4m värav. Raske on sellist avatust kommenteerida - oleks nagu poleks.

Ülejäänud väited ei puuduta otseselt Telliskivi seltsi, kuna need on pärit artiklitest, kus meie inimestelt paluti artiklitele kommentaare, mitte me ei kirjutanud neid artikleid. Me oleme küll jõle aktiivsed, kuid ei Delfit, Postimeest, ega EPL-i ei anna meie välja, isegi nende horoskoop, ega koomiksid pole meie tehtud.

Võiks ju veidi õrritavalt õiendada, et ProKapitali "žest", anda Kalaranna tänava alune maa tasuta linnale on õilsamast õilsam altruistlik tegu, aga kohe tulevad silme ette sealses arenduses kunagi elama hakkavate inimeste näod, kel ei ole teed, mida mööda koju kõndida või sõita...

Üht asja tahaks eraldi mainida - nii Allan Remmelkoore kõnealusest artiklist, kui LPA ja Pro Kapitali mõnest muust sõnavõtust kajab süüdistus Telliskivi seltsi suunas, et too ei ole sugugi kompromissialdis, et tegemist on jäärapäiste kiusupunnidega.

Tuletame meelde ajalugu -2012. aastal tehti Telliskivi seltsi poolt suur hulk ettepanekuid kogu suure DP ala kohta - oleme pidanud loobuma enamustest ja jäänud pidama vaid kõige olulisema juurde - unikaalse, merelinnale vajaliku, vahetut kokkupuudet võimaldava ja kindla tulevikuga rannaala juurde. Kui see pole kompromissitaotlus, siis mis on? Samal DP alal tegi selts tihedat koostööd linnaametite ja projekteerijatega Kalaranna tänava projekteerimisel, kus leiti kompromiss ja sellest võidab ka Pro Kapital.

Ja kõige, kõige lõpetuseks, kui kellegi jääb eelpoolkirjutatu põhjal mulje, et hoopis Allan Remmelkoor valetab ja laimab, siis meie seda mõtet ei jaga - planeerimisprotsess pole kellegi maha tampimine, isegi mitte joonestamine, vaid vaidlemine, seisukohtade selgitamine ning loodetavasti parima lahenduse leidmine kõikide jaoks. Seepärast ei kaeba ka meie Allan Remmelkoore peale, ega saada talle 500€-st arvet kaebekirja koostamise eest, nagu mõni meie inimene Pro Kapitalilt on saanud, vaid lihtsalt selgitame, mida asjadest arvame.