Nii on Facebooki krüptoraha väljalaskmise plaan on tekitanud tõsist vastuseisu USA administratsioonis ning erinevates järelevalveorganites. Washingtoni paneb muretsema, et maksevahendit saab kasutada ka keelatud otstarbel, näiteks rahapesul, inimkaubanduses ning terrorismi finantseerimisel. USA rahandusminister Steven Mnuchin lausus, et Facebooki uus krüptoraha kujutab koos teiste samasuguste valuutadega tõsist ohtu riigi julgeolekule.

USA rahandusministeerium hoiatas Facebooki, et internetihiid peab rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks rakendama samasuguseid meetmeid nagu teised finantsteenuste pakkujad. Facebook on sellest aga veel kaugel, mistõttu USA võimudelt krüptovaluuta kasutamiseks heakskiidu saamine saab ettevõttel raske olema.

Varem on USA keskpanga Föderaalreservi juht Jerome Powell öelnud, et libra kasutuselevõtu plaanid tekitavad mitmeid küsimusi, nende seas lisaks rahapesu ning terrorismi rahastamisele ka kasutajate isikuandmete kaitse ning USA finantsstabiilsusega seoses. Need küsimused on seda olulisemad, et Facebooki kasutajate arv on väga suur- 2,5 miljardit inimest ning teoreetiliselt võivad nad kõik hakata uut elektroonset raha kasutama.

Kavade kohaselt peaks librat esialgu saama kasutada erinevates valuutades rahaülekanneteks. Seega pakub krüptoraha otsest konkurentsi Moneygramile ja Western Unionile, mille teenuste kasutamise eest tuleb maksta, samuti pankadele, mis võtavad rahvusvaheliste ülekannete eest kõrget tasu. Facebook ise toonitab, et nende raha võimaldab rahvusvahelisele - finantssüsteemile juurdepääsu ka vaesemate piirkondade elanikele.

Libra ülekandeid peaks saama teha Facebookile kuuluvates suhtluskeskkondades WhatsApp ja Messinger. Kui kasutaja libra arve seotakse tema pangakontoga, saab elektroonset raha teise valuuta vastu vahetada otse nutitelefonis.

Pikemas perspektiivis peaks librast saama universaalne maksevahend, mille abil inimesed saavad veebis oste sooritada. Sel eesmärgil on Facebook sõlminud partnerlepingu ühel või teisel moel elektroonsete maksetega seotud 28 suurfirmaga, nende seas Visa, Mastercard, Paypal, Vodafone ja Ebay.

Facebooki kava kohaselt peaks librast saama nn stabiilne elektrooniline valuuta. See tähendab, et tema kurss seotakse traditsiooniliste valuutadega, sh dollari ja euroga. Seega oleks elektrooniline raha 100-protsendiliselt reaalsete valuutareservidega ning varadega tagatud.

Samas eksperdid usuvad, et nii ei saa olema igavesti. Nii selgitas finantsfirma Acatis juht Hendrik Leber Saksa väljaandele, et kui praegu arvavad krüptoraha väljatöötajad, et see saab olema 100-protsendiliselt tagatud, siis mingil hetkel otsustatakse seda piiri tõenäoliselt langetada 50%ni. Ning sellisel juhul saab Facebook võimsa laenumehhanismi.

Klassikalises finantssüsteemis on laenude väljastamise monopol pankadel. Seejuures võivad anda laenu, mis on vaid osaliselt reaalsete rahareservidega tagatud. See tähendab sisuliselt, et pangad teevad raha mitte millestki. USA president Donald Trump kirjutas Twitteris, et krüptovaluutade loojad peaksid taotlema ja saama panganduslitsentsi. Ehk Trumpi sõnul peaksid finantsärisse pürgivatele ettevõtetele nagu Facebook laienema samad reeglid mis pankadele.

Kas libra on reaalne alternatiiv riiklikule valuutale? Krüptoraha temaatikat arutati sel nädalal ka kõrgemal rahvusvahelisel tasemel G7 rahandusministrite kohtumisel. Saksa väljaanne Bild tõi väljavõtte Saksamaa rahandusministeeriumi dokumendist, mille kohaselt kavatsevad ministeerium ning riigi keskpank välja töötada meetmeid, kuidas takistada riiklikule valuutale reaalse alternatiivi loomist.

Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA rahandusministeeriumid suhtuvad samuti Facebooki valuutaplaani väga kriitiliselt. „Plaanime põhjalikult uurida, kas praegu kehtivaid seadusi ja reegleid täidetakse ja kas neid tuleks tulevikus rahvusvahelise finantssüsteemi stabiilsuse säilitamiseks muuta," võttis G7 ministrite kohtumise kokku Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz.

Kas krüptoraha on pankade valitsemise lõpu algus?

Krüptoraha ei valmista peavalu mitte ainult finantsregulaatoritele, vaid samuti ning eelkõige pankadele. „Ma usun, et kõik suured veebiteenuste pakkujad- näiteks Amazon, Alibaba ja Google, tulevad lähiaastatel oma krüptorahaga välja. Sellel taustal kerkib küsimus, mis roll jääb selles mängus pankadele," märgib Hendrik Leber.

Saksamaa keskpanga Bundesbanki juhatuse liige Burkhard Balz toonitas ajalehele Börsen-Zeitung, et tal on libra kohta rohkem küsimusi kui vastuseid. Balz kardab, et uus krüptoraha võib oma konkurente tugevalt nõrgendada. „Tahaksime teada, mis juhtub traditsiooniliste maksesüsteemidega ja pankadega, kui tulevikus hakkavad maksed üha sagedamini toimuma väljaspool traditsioonilisi kanaleid. Ülekannete teenustasud toovad senini pankadele ja makseteenuste pakkujatele soliidse tulu," lausus ta.