VEB fondi komisjon ootas täna võtmetunnistajat

 (58)
Täiendatud 11.00!
Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon
Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjonFoto: Ilmar Saabas

Ärilehele teadaolevalt ootab riigikogu VEB fondi komisjon täna hommikul ülekuulamisele võtmetunnistajat, salapärast Aleksander Matti, kelle ettevõte TSL International sai tänu Vahur Krafti allkirjastatud dokumendile 32,3 miljoni dollarit. Kuigi Aleksandr Matt on olnud Eestiga tihedalt seotud, ajanud siin äri ning tema isa elab siiani Tallinna kesklinnas, ei teata temast Eestis eriti palju. Matt jättis siiski komisjoni ette ilmumata.

Veel mullu sügisel kurtis komisjoni esimees Rainer Vakra, et ei saa Matiga ühendust. „Kui keegi teab, kus on Aleksandr Matt ja kuidas teda võimalik leida on, siis see info on rohkem kui teretulnud," teatas riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni juht Rainer Vakra toona. Detsembris kinnitas ärimees Aleksander Matt Eesti Ekspressile, et ei soovi kohtuda VEB Fondi tegevust uuriva riigikogu komisjoniga. "Uurimisega peavad tegelema uurimisorganid, kohtud peavad kohut mõistma, aga parlamendisaadikud peavad tegelema seaduseloomega," ütles Matt toona.

VEB fondi rahad panid Mati ärile alguse

Eesti Pangalt saadud võltsitud kiri võis anda kiirenduse Matti edule viinatööstuses. Matt alustas ettevõtjana Nõukogude ajal, kuulsa Tallinna ärika Viru Aabrami (Abram Šer) alluvuses. 1985. aastal mõistis Leningradi Oktoobri rajooni kohus ta valuutatehingute pärast kolmeks aastaks Habarovski kraisse nn vabakäiguvangiks, kirjutas Ruspres.

Kui Matt 1987. aastal perestroika laineharjal vabadusse pääses, andis kooperatiivide loomist lubanud seadus äri tegemisele rohelise tee. Matt asutab Moskvas finantstehingutele suunatud Nõukogude-Singapuri ühisettevõtte ja hakkab importima tolle epohhi jookide superhitti Royali piiritust.

Matti lähimaks äripartneriks saab Veda viinavabriku suuromanik Kirill Ragozin. Venemaa ajakirjandus seab Matti ühte ritta 1990-ndate kriminaalse Peterburi autoriteetidega, selgitades, et ilma katuseta polnud nende aastate äritegevus lihtsalt võimalik. Meie mees leiab turvalise koha Peterburi nn öise kuberneri Vladimir Kumarini pidulauas. Kumarin arreteeritakse varsti ja kuulutatakse mõrvade ja firmade jõuga üle võtmise tõttu Venemaa suurimaks rahvavaenlaseks.

2005. aasta jaanuaris hukkub Ragozin mootorsaaniga kihutades ning Matt osutub 1800 töötajaga suurettevõtte peamiseks omanikuks. Tehase tegevjuhiks määratud noor ja energiline Žanna Bulavtšik tõstab miljoneid pudeleid viina villiva ettevõtte Venemaa alkoholitootjate esiridadesse. Edu kestab vaid kolm aastat, kui Matti ja Bulavtšiku vaated ärile lähevad äärmuslikult lahku. Bulavtšik, kes pidas õigeks keskendumist viina tootmisele, lahkub. Konjaki ja teiste kõrgema kasumlikkusega napsude tootmist nõudnud Matt surub oma tahtmise läbi, 2008. aastal saabub pankrot.

Matti viinaäri viimane avalik vaatus toimus mullu mais, kui Veda Mordvas asuvad varad ostis Moskva suur viinatootja Kristall-Lefortovo. Praegu kuuldavasti püsivalt Moskvasse asunud Matti haaret ja sära iseloomustab tema viimane Peterburis antud lahing. Ta asus koos Vene D'Artagnani Mihhail Bojarski perekonnaga arendama Peterburi kesklinnas Lõunapooluse-nimelist kaubanduskeskust. Mindi aga tülli ja kui 2009. aastal lahvatanud tüli tipnes vastastikku politseile tehtud kuriteosüüdistustega, siis nüüdseks on keskus maha müüdud ja osapooled ka väidetavalt leppinud.

Venelased uurisid Matti tausta Eestis

Kuigi Aleksandr Matt on olnud Eestiga tihedalt seotud, ajanud siin äri ning tema isa elab siiani Tallinna kesklinnas, ei teata temast Eestis eriti palju.

Mullu küsis Eesti Päevaleht ärimeestelt, kel oleks võinud aastaid tagasi Mattiga kokkupuuteid olla, mida nad temast teavad. Keegi ei osanud öelda rohkemat, kui et tegu on mehega, kes ajas mingil hetkel Venemaal tulusat viinaäri, kuid kelle vabrik litsentsi äravõtmisega ühel hetkel suleti.

Pärast seda kui Matti äripartner, viinavabriku asutaja, omanik ja sisuline juht Kirill Ragozin hukkus Soome lahel mootorsaaniõnnetuses, tõusis Matt ootamatult ettevõtte suuromanikuks ja juhiks. Selgus, et erinevate valdusettevõtete kaudu kuulus Mattile hinnanguliselt kuni pool ettevõttest. See areng pakkus huvi ka Venemaa õiguskaitseorganitele, kes Eesti Päevalehele teadaolevalt uurisid Matti tausta ka Eestist. Ajendiks võis olla Vene avalikest allikatestki leitavad viited Matti seostest Peterburi kuritegeliku elemendiga.

Aktiivset avalikku tegevust Eestis Mattil eelmise kümnendi keskel ei olnud. Delovoi Peterburg kirjutas, et Ragozin ja Matt osalesid 2002. aastal kohalikus Volkswagen Polo karikasarjas. Matt osutus etappidelt Ragozinist, kes jäi tavaliselt viimaseks, edukamaks. Huvitav on teinegi seos Eestiga. Nimelt juhtis Veda kontserni Kingissepa tehast pikka aega Anatoli Maštšenko, kes oli Vladimir Putini kaastööline ajal, kui praegune Venemaa president teenis KGB ohvitserina Ida-Saksamaal. Avalikel andmetel naasis Maštšenko pärast teenistust Ida-Saksamaal 1989. aastal Nõukogude Liitu ja määrati teenima Eestisse, kus juhtis Eesti NSV KGB luureteenistust kuni reservi määramiseni 1993. aastal.

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas.
Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.