VEB fondi võtmetunnistaja Aleksander Matt jättis komisjoni pika ninaga

 (62)
VEB fondi võtmetunnistaja Aleksander Matt jättis komisjoni pika ninaga
Sellel 2006. aastal tehtud fotol suundub Aleksandr Matt trepist üles, tutvustama seminaril uute alkoholibrändide arendamist.Foto: Alexander Miridonov / Kommersant

Riigikogu VEB fondi komisjon ei saanud ka täna fondi rahaasjades selgust, sest Vene ärimees Aleksander Matt, keda täna oodati, kohale ei ilmunud.

Salapärane Vene ärimees Aleksander Matt, keda VEB fondi komisjon on tahtnud juba ammu üle kuulata, võttis komisjoniga üllatuslikult sel aastal ise ühendust ja avaldas soovi ära rääkida oma versioon asjast. Matti oodati riigikogusse täna kella 10ks hommikul. 10.45 väljus komisjoni kogunemiskohaks olnud ruumist Väino Linde. „Matti pole. Ta ei teatanud ka, et ei tule. Üritasime teda leida, helistasime talle, aga…vastust pole. Привета нет,“ ütles Linde.

Veel mullu sügisel kurtis komisjoni esimees Rainer Vakra, et ei saa Matiga ühendust. „Kui keegi teab, kus on Aleksandr Matt ja kuidas teda võimalik leida on, siis see info on rohkem kui teretulnud," teatas riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni juht Rainer Vakra toona.

“Ma tahan rõhutada, et austan sügavalt Eesti parlamenti. See on Eesti inimeste valik. Kuid mulle näib, et need inimesed valiti parlamenti seadusandliku tegevuse, mitte uurimiskomisjoni moodustamise jaoks,” ütles Matt eelmise aasta detsembris antud intervjuus Eesti Ekspressile, mille tarbeks ta ise ajalehe toimetusega ühendust võttis.

Eriti vihane oli Matt komisjoni esimehe Rainer Vakra peale, kes ütles, et peab VEB fondi loos võtmeisikuks just Matti.

Nimelt koostas Eesti Pank 1995. aastal dokumendi, mille kohaselt oli firmal TSL International Moskva Vnešekonombankis arvel üle 32 miljoni USA dollari. See paber aitas TSLil külmutatud raha välja nõuda.

Eelmise aasta algul tunnistas Eesti Pank, et andmed dokumendis olid valed. TSLi arvel ei olnud 32 miljonit dollarit.

VEB fondi rahad panid Mati ärile alguse

Eesti Pangalt saadud võltsitud kiri võis anda kiirenduse Matti edule viinatööstuses. Matt alustas ettevõtjana Nõukogude ajal, kuulsa Tallinna ärika Viru Aabrami (Abram Šer) alluvuses. 1985. aastal mõistis Leningradi Oktoobri rajooni kohus ta valuutatehingute pärast kolmeks aastaks Habarovski kraisse nn vabakäiguvangiks, kirjutas Ruspres.

Kui Matt 1987. aastal perestroika laineharjal vabadusse pääses, andis kooperatiivide loomist lubanud seadus äri tegemisele rohelise tee. Matt asutab Moskvas finantstehingutele suunatud Nõukogude-Singapuri ühisettevõtte ja hakkab importima tolle epohhi jookide superhitti Royali piiritust.

Matti lähimaks äripartneriks saab Veda viinavabriku suuromanik Kirill Ragozin. Venemaa ajakirjandus seab Matti ühte ritta 1990-ndate kriminaalse Peterburi autoriteetidega, selgitades, et ilma katuseta polnud nende aastate äritegevus lihtsalt võimalik. Meie mees leiab turvalise koha Peterburi nn öise kuberneri Vladimir Kumarini pidulauas. Kumarin arreteeritakse varsti ja kuulutatakse mõrvade ja firmade jõuga üle võtmise tõttu Venemaa suurimaks rahvavaenlaseks.

2005. aasta jaanuaris hukkub Ragozin mootorsaaniga kihutades ning Matt osutub 1800 töötajaga suurettevõtte peamiseks omanikuks. Tehase tegevjuhiks määratud noor ja energiline Žanna Bulavtšik tõstab miljoneid pudeleid viina villiva ettevõtte Venemaa alkoholitootjate esiridadesse. Edu kestab vaid kolm aastat, kui Matti ja Bulavtšiku vaated ärile lähevad äärmuslikult lahku. Bulavtšik, kes pidas õigeks keskendumist viina tootmisele, lahkub. Konjaki ja teiste kõrgema kasumlikkusega napsude tootmist nõudnud Matt surub oma tahtmise läbi, 2008. aastal saabub pankrot.

Matti viinaäri viimane avalik vaatus toimus mullu mais, kui Veda Mordvas asuvad varad ostis Moskva suur viinatootja Kristall-Lefortovo. Praegu kuuldavasti püsivalt Moskvasse asunud Matti haaret ja sära iseloomustab tema viimane Peterburis antud lahing. Ta asus koos Vene D'Artagnani Mihhail Bojarski perekonnaga arendama Peterburi kesklinnas Lõunapooluse-nimelist kaubanduskeskust. Mindi aga tülli ja kui 2009. aastal lahvatanud tüli tipnes vastastikku politseile tehtud kuriteosüüdistustega, siis nüüdseks on keskus maha müüdud ja osapooled ka väidetavalt leppinud.

Venelased uurisid Matti tausta Eestis

Kuigi Aleksandr Matt on olnud Eestiga tihedalt seotud, ajanud siin äri ning tema isa elab siiani Tallinna kesklinnas, ei teata temast Eestis eriti palju.

Mullu küsis Eesti Päevaleht ärimeestelt, kel oleks võinud aastaid tagasi Mattiga kokkupuuteid olla, mida nad temast teavad. Keegi ei osanud öelda rohkemat, kui et tegu on mehega, kes ajas mingil hetkel Venemaal tulusat viinaäri, kuid kelle vabrik litsentsi äravõtmisega ühel hetkel suleti.

Pärast seda kui Matti äripartner, viinavabriku asutaja, omanik ja sisuline juht Kirill Ragozin hukkus Soome lahel mootorsaaniõnnetuses, tõusis Matt ootamatult ettevõtte suuromanikuks ja juhiks. Selgus, et erinevate valdusettevõtete kaudu kuulus Mattile hinnanguliselt kuni pool ettevõttest. See areng pakkus huvi ka Venemaa õiguskaitseorganitele, kes Eesti Päevalehele teadaolevalt uurisid Matti tausta ka Eestist. Ajendiks võis olla Vene avalikest allikatestki leitavad viited Matti seostest Peterburi kuritegeliku elemendiga.

Aktiivset avalikku tegevust Eestis Mattil eelmise kümnendi keskel ei olnud. Delovoi Peterburg kirjutas, et Ragozin ja Matt osalesid 2002. aastal kohalikus Volkswagen Polo karikasarjas. Matt osutus etappidelt Ragozinist, kes jäi tavaliselt viimaseks, edukamaks. Huvitav on teinegi seos Eestiga. Nimelt juhtis Veda kontserni Kingissepa tehast pikka aega Anatoli Maštšenko, kes oli Vladimir Putini kaastööline ajal, kui praegune Venemaa president teenis KGB ohvitserina Ida-Saksamaal. Avalikel andmetel naasis Maštšenko pärast teenistust Ida-Saksamaal 1989. aastal Nõukogude Liitu ja määrati teenima Eestisse, kus juhtis Eesti NSV KGB luureteenistust kuni reservi määramiseni 1993. aastal.