Veel välja kuulutamata ühishankega tahaks siseministeerium koos allasutuste ja teiste hankega liitunud asutustega osta kaheaastase raamlepingu vältel pudeldatud joogivett ning rentida selle tarbimiseks nii joogiveeseadmeid, mis võimaldavad tarbida kuuma ja jahutatud vett kui ka veeseadmeid, millega oleks võimalik lisaks kuumale ja külmale veele valmistada ka karboniseeritud vett. Lisaks soovitakse rentida statiive 19-liitriste veepudelite hoidmiseks.

„Mulle jätab sellise hanke kavandamine mulje, et riigi ametnikkond elab mingis omas maailmas,“ ütles Eesti vee-ettevõtete liidu (EVEL) juhatuse esimees Hans Liibek liidu teates.

„Ehk siis meie, Eestimaa vee-ettevõtted, võitleme igapäevaselt selle eest, et kraanivesi oleks puhas ja tervislik, me oleme selle nimel juba pikki aastaid ränka vaeva näinud ja sadu miljoneid eurosid investeerinud ning nüüd arvab üks ministeerium, et me pakutav kraanivesi ei kõlba juua! See on solvav!“

Riik võiks Liibeki sõnul oma tegevusega kodanikele eeskujuks olla.

EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmehe sõnul kõneleb pudelivee-hange mõtlematusest. „Kui joogivett sellisel kujul hangitakse, ei hakka ka kõige teadlikum riigiametnik mõtlema, et kas tal ka tegelikult pudelivett vaja on – kuna masin on igaks juhuks nurka tiksuma pandud, siis sealt ta oma joogivee saabki,“ ütles Tarkmees.

„Rääkimata majanduslikust aspektist, sellest, et pudelivee tarbimine vähendab vee-ettevõtete sissetulekuid (arveid esitatakse ju tarbitud vee koguse alusel), suurenevad aga väljaminekud (kanalisatsiooniteenuste hulk ei vähene) ning vee-ettevõttel jääb reovete puhastamiseks aina vähem raha.“

Teenuse omahind sõltub Tarkmehe sõnul tarbijate arvust – mida vähem tarbijaid, seda suurem omahind: „On suur vahe, kas saja meetri toru otsas on 1 või 10 tarbijat.“

Pudelivee eelistamine kraaniveele on Tarkmehe sõnul väga keskkonnavaenulik samm. „Joogivee pudelisse panemine tekitab keskkonnale korvamatut kahju (pudelite valmistamine, transport jne) ning ei maksa ka unustada, et 60% müüdavast pudeliveest ongi tavaline kraanivesi, mida on lihtsalt rohkemal või vähemal määral töödeldud,“ lisas Tarkmees.

„Keskkonnateadliku kodanikuna ütleks selle hanke kohta lihtsalt: piinlik lugu.“

EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 39 vee- ja 20 vee-alaga seotud ettevõtet.