Vee-ettevõtjad hoiatavad: kõiki eestimaalasi ähvardab uuel aastal hüppeline hinnatõus

 (63)
Vee-ettevõtjad hoiatavad: kõiki eestimaalasi ähvardab uuel aastal hüppeline hinnatõus
Foto: Marianne Kuusk

Õiguskantslerilt abi otsiv Eesti Vee-ettevõtete Liit leiab, et valitsus käitus uut määrust kehtestades tormakalt ja mõtlematult, mistõttu ähvardab kõiki eestimaalasi uuel aastal hüppeliselt kasvav veeteenuste hind.

„Valitsus võttis 29.11.2012 vastu määruse, millega kehtestati reoveepuhastist vette juhitavale heit- ja sademeveele prioriteetsete ainete osas senisest sadu kordi madalamad piirmäärad, määrus jõustus juba mõned nädalad hiljem - 1. jaanuaril 2013," ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmees. „EVEL pöördus õiguskantsleri poole palvega tuvastada, kas määrus, millega vee-ettevõtetel tekkis kohustus kuu aja jooksul oma tehnoloogia mitmesajakordseks parendamiseks, on ikka põhiseaduspärane."

Uued piirmäärad on Vahur Tarkmehe sõnul ebamõistlikult madalad ning sunnivad veesektori ettevõtted senised investeeringud ebamõistlikeks kuulutama. „Eesti veesektori ettevõtted olid 2013. aasta alguseks investeerinud asulate veevärkide parendamisse ligikaudu miljard eurot, suurel osal Eesti vee-ettevõtetest oli uue määruse jõustudes ostetud ning seadistatud kallid puhastusseadmed, mis vastasid täielikult sel hetkel kehtinud nõuetele," nentis Vahur Tarkmees. „Samas, isegi kui uus miljard eurot oleks kusagilt tasuta saadaval, ei ole uute piirmäärade saavutamine võimalik, kuna täna puudub reaalselt kasutatav tehnoloogia, mis võimaldaks heitvee uutele piirmääradele vastavaks puhastada. Selliste piirmääradeni oleks võimalik puhastada reovett laboratoorsetes tingimustes, aga mitte reoveepuhastusjaamas, kus päevas puhastatakse tuhandeid kuupmeetreid reovett."

Uute piirmäärade ületamine toob Vahur Tarkmehe sõnul endaga kaasa miljonite eurodeni küündivad saastetasud. „Heal juhul toovad uutest piirmääradest johtuvad investeeringuvajadused tarbijaile kaasa hüppelise hinnatõusu, halvemal juhul toovad aga suured saastetasud teenust pakkuva vee-ettevõtte pankroti," lisas Tarkmees.

EVELile teadaolevalt teistes Läänemere äärsetes riikides vee-ettevõtjatele niivõrd rangeid raskemetallide piirväärtuseid ei rakendata. „Hiljuti süüdistas keskkonnaministeeriumi ametnik meid, et miks me määruse kohta varem sõna ei võtnud," rääkis Tarkmees. „Tegelikult me juhtisime määruse koostajate tähelepanu tekkivatele probleemidele, kuid vee-ettevõtete liitu ei võetud kuulda ja vastati, et see määrus on puhtformaalne, ilma igasuguste mõjudeta. Jäimegi uskuma. Eriti veel teades, et hea õigusloome tava näeb ette planeeritavate muudatuste mõjuanalüüsi, mida seekord millegipärast ei tehtud."

Et kõnealune määrus on puudulikult koostatud, annavad Tarkmehe sõnul aimu alljärgnevad faktid:

- Joogiveele kehtestatud nõuded on uutest reovee-piirmääradest kõvasti leebemad - kraanist tulev joogivesi on inimestele ohutu, kuid loodusele ohtlik?

- Raskemetallide ja saasteainete sisaldus heitvees ei tulene vee-ettevõtja tegevusest, see tuleneb eelkõige looduslikust foonist ning hajureostusest. Näiteks fluoriidi piirmäära langetati 2000 korda ning nüüd on fluoriidid looduslik foon mitmel pool Eestis lubatud piirmäärast kõrgem! Kellelt saastetasu küsida, Looduselt?

-  Tsink pärineb enamasti kosmeetikariiulilt - pea kõik kreemid ja pesuvahendid sisaldavad tsinki. Vask tuleb aga kodudes laialt kasutatavatest vasktorudest. Kas peaksime piirmäära saavutamiseks keelustama vasktorud ja kosmeetikatarbed?

-  Kuigi vee-ettevõtetele tekkis sisuliselt üleöö täiendav puhastuskohustus, jäi muutmata seadusandlus, mis reguleerib reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni - see aga lubab näiteks tööstustel jätkata ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni suunamist endises mahus.

„Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et ilma mingisugusegi analüüsita otsustati kabinetivaikuses, et olemasolevaid piirmäärasid on vaja sadades kordades karmistada," lausus Tarkmees. „Teenuse hind kliendile tõuseb aga sellise, analüüsita vastu võetud regulatsiooni tõttu vähemalt kahekordseks."