Eelnõu kohaselt ei või ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ületada nelja protsenti ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas, vahendas Äripäev.

Kriteerium on maailmapanga poolt pakutud vahemiku - kolm kuni viis protsenti - keskmine.

"Praegu on veeteenuse hinnad valdavalt tasemel, mis moodustab leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust keskmiselt 1,5 protsenti," ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.

Kroon lisas, et sotsiaal-majandusliku kriteeriumi arvestamine on oluline reoveekogumisalade määramisel, kuna tulenevalt karmimatest keskkonnakaitselistest nõuetest on investeeringute vajadused reovee puhastamiseks ja kokku kogumiseks reoveekogumisalal suuremad kui väljapool reoveekogumisala, mis omakorda hakkab mõjutama veehinda.