Eesti hinnapiirkonnas tõusis elektri keskmine hind jaanuari 33,27 eurolt megavatt-tunnist 5,6 protsendi võrra 35,13 euroni. Nord Pooli süsteemihind kasvas kuuga 4,8 protsendi võrra 32,28 euroni megavatt-tunni kohta.

Võimsusvood Eesti-Soome ühendustel olid möödunud kuu 672 tunnist 58 protsendil ajast suunaga Eesti poole ja 30 protsendil Soome poole. Turule antud võimsusest kasutati kokku ära ligi kolmandik ja kogu antud võimsus kasutati ära 11 tunnil.

Eesti ja Läti vahelised võimsusvood olid pea 88 protsendil tundidest suunaga Läti poole. Turule antud võimsusest kasutati kokku ära veidi üle poole ning kogu võimsus leidis kasutust 50 tunnil.
Ülepiirilise võimsuse jaotamise tulu teenis Elering veebruaris ligi pool miljonit eurot ehk 478 916 eurot.

Elektri lõpphinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide hind jäi veebruaris vahemikku 4,89-5,38 eurot tonni kohta. Jaanuaris oli hinnavahemik 4,69-6,11 eurot tonnist.

Kuu viimase kauplemispäeva tehingute järgi võib märtsis elektri keskmiseks hinnaks kujuneda 33,5 eurot megavatt-tunni kohta. Veebruarikuu hinda prognoosisid tehingud võrdlemisi täpselt – hind kujunes kahe protsendi võrra soodsamaks, kui ennustati.