Veemüük läheb tänavu hästi ja Värska vesi on kohati lausa defitsiit

Peale jäätisevabrikute töötavad palaval suvel täisvõimsusel ka vee pudelisse villijad.

Kui eelmisel aastal jäi Eestis pu­delivee kogutarbimine um­bes 40 miljoni liitri kanti, siis tänavu poole aastaga on ainuüksi AS Värska Vesi tootnud juba 10 miljonit liitrit pudelivett ja kuuma juuli müügiarvud pole veel selgunudki.

Kuigi inimesed ja masinad töötavad Värska tehases täiskoormusega, on Eesti päritolu mineraalvesi paljudes poodides alatasa otsas. „Kolm korda nädalas esitame ettevõttele tellimuse. Hetkel on toode otsas, kuid loodetavasti peaks varsti saabuma,” rääkis Prisma Peremarketi AS-i pressiesindaja Kadri Lainas.

Prisma ketist ostetakse kõige rohkem just nimelt Värska mineraalvett. Müügiedu on saatnud ka Gruusias villitud Borjomi mineraalvett. Võrreldes jaanuari ja juunit, on Värska vesi suutnud Prismas käivet kasvatada 96% võrra ja Borjomi koguni 116% võrra ning kuum juuli tõotab tulla veelgi edukam. Lainase sõnul on ostjate seas üllatavalt edukaks kujunenud ka alkoholivaba õlu. Selle käive kasvas Prismas 86%.

Seda, et vett ostetakse väga palju, kinnitavad ka Selveri keti andmed. „Möödunud aasta juuliga võrreldes on veemüük kahekordistunud ja talvekuudega võrreldes lausa kolmekordistunud,” rääkis Selveri müügijuht Kristi Lomp hetkeseisust. Selveriski on veemüügi esirinnas (kui poeketi oma kaubamärgiga toodang välja arvata) Värska ja Borjomi vesi. Eelmise nädala lõpus said populaarsed  mineraalsooli sisaldavad joogid otsa ka paaris Selveri poes. Lombi kinnitusel peaks sel nädalal Värskat piisavalt jaguma.

Värska Vee mure on logistika

Värska mineraalvee populaarsus ei pruugi peituda ainult eestlastele tuntud nimes või eelistagem-kodumaist-seisukohas. Su­vel kuumade ilmadega kaotavad inimesed higistades suurtes kogustes soolasid ja mineraalvett juues saab keha soolavarusid taastada. Ka terviseameti kuumahoiatustest käib läbi soovitus juua just nimelt mineraalvett.

„Tavalises vees on soolasid liiga vähe, et taastada kaotatud ainete kogust,” selgitas Tartu ülikooli biokeemia professor ja toitumisspetsialist Mihkel Zilmer. „Lihtne põhimõte on, et kuumusega tuleb kaotatud mineraale organismis kiiremini asendada. Talvel võime rahulikult tavalist vett tarbida.”

AS-i Värska Vesi juhataja Urmas Jõgeva on probleemiga, et Värska mineraalvesi kaob poelettidelt kiiremini, kui seda juurde viia jõutakse, väga hästi kursis. „Logistikaga on tõsised probleemid,” nimetas Jõgeva peamise põhjusena. „Väljavedu ei jagu ning veosed ei jõua alati õigel ajal välja sõita. Seetõttu kasvavad ka järjekorrad.” Ettevõttel endal on kolm veokit, peale nende veavad vett laiali ka teiste ettevõtete autod. Sel aastal sai Värska Vesi uue konveieri, mis töötab vanast kolm korda kiiremini. Kui eelmine konveier tootis 3000 1,5-liitrist pudelit tunnis, siis uus masin suudab sama ajaga villida 9000 pudelit. Kuna tootmine muutus hõlpsamaks, koondati seoses seadmevahetusega ka mõned töötajad. Suvel on aga suure tööjõuvajaduse tõttu inimesi hoopis juurde palgatud. Hoolimata uue ma­sina efektiivsusest töötatakse Jõgeva sõnul kahes vahetuses ja praegu ka laupäeviti. „Siiamaani oleme hästi vastu pidanud,” rääkis Jõgeva. Juhataja teatel läheb ettevõttel hästi ja praegu eriti hästi.