Veerand miljonil inimesel on kuu lõpus pangakontol vähem kui sada eurot

 (218)
Veerand miljonil inimesel on kuu lõpus pangakontol vähem kui sada eurot
rahaFoto: Scanpix/PPE/SIPA

Kuigi Eesti elanike säästmine on ajas paranenud, on lõhed säästmisel jätkuvalt suured.

Positiivne on see, et väiksemad hoiused on kasvamas, märkis Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Perede kohta on aga käärid suured. Kui kümnel protsendil peredest on pankades arvelduskontodel ja hoiustel veidi enam kui 60 000 eurot, siis 20 protsendil peredest on seal kuu lõpus keskmiselt alla saja euro, lisaks ka kuni paarsada eurot sularaha. Kontol olevast rahast piisaks vaid kuu-kahe kommunaalarvete tasumiseks. 40 protsendil on pangakontol alla tuhande euro. Sisuliselt puudub paljudel peredel ootamatuteks olukordadeks rahatagavara.

Sisuliselt on rikkamal viiel protsendil peredest pool pangahoiustel olevast rahast.

Nelja aastaga on kasvanud hoiuste mediaan (poolelt on sellest suuremad hoiused ja pooltel väiksemad) 1073 eurolt 1887 euroni. Keskmine hoiusesumma on samal ajal kasvanud 7055 eurolt 9734 eurole.

7,5 miljardi pangakontodel oleva summa kohta ütles Raudsaar, et see summa on pigem väikesepoolne, kuid tekib küsimus, miks see raha on sedasi paigutatud. Sellestki summast on valdav osa arvelduskonto jääk intressimääraga 0,00 protsenti.

Inimesed ei kipu panka vahetama või teises pangas hoiustama, kuigi osad pangad maksavad ka tähtajalistele hoiustele oluliselt rohkem intressi. Sisuliselt on vaid kahel pangal arvestatav sularahaautomaatide võrk, kuid selles osas on poodistest sularaha kättesaadavusega olukord paranenud.

Seotud lood:

Samas on säästud lühiajalised ja pikemaajaline säästmise eesmärk kipub puuduma. Osalt võib selle taga olla laiskus või mugavus, teiselt kehv finantskirjaoskus, kuna miks hoida raha pikaajaliselt seal kus inflatsioon ostujõudu sööb. Aga vabatahtlikud pensionikindlustuse lahendused, fondiosakud, börsil kaubeldavad väärtpaberid ja ühisrahastusplatvormidel tehtud investeeringud on väikese osa rahvasport.

“Eesti inimeste finantssäästudest on suur osa pangahoiustel, aga see on seletatav sissetulekute tasemega,” ütles ta. Eurostati andmetest on tulnud välja seos, et mida rikkam on riik (SKP ostujõupariteedi alusel inimese kohta), seda väiksem osa inimeste finantsvaradest vedeleb pangakontol.

Üldtingimused säästmiseks on üldistatult hea, sest tööga hõivatud inimeste arv on kümne aastaga kasvanud saja tuhande võrra. Oma rolli on mänginud ka viimaste aastate keskmise palgataseme 7 protsendine aastakasv, kuid läinud aastal sõi hinnakasv osa palgakasvust ära, jättes järgi 3-4 protsenti rohkem raha.