Veerandi Eesti lehmade lüpsmine sõltub välistööjõust, mida riik tahab tõrjuda

 (54)
LEHMALAUT
KARJALAUTFoto: Arno Saar, Õhtuleht

Veerandi Eesti lehmade lüpsmine sõltub välistööjõust, mida põllumajandus-kaubanduskoja teatel tuleb kiiresti juurde palgata.

"Nii maasikakasvajate, piimakarjakasvatajate kui ka kogu põllumajandussektori mure on üks - me vajame kohalikele appi välistööjõudu, ja kiiresti," ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Põllumajanduskoja poolt aprillis läbiviidud uuring piimakarjakasvatajate hulgas näitas, et suuremates piimakarjades on iga viies farmitöötaja pärit Ukrainast, sealhulgas on iga kolmas lüpsja piiri tagant.

"Kokkuvõttes sõltub veerandi Eesti lehmade lüpsmine välistööjõust. Kuna piirid on kinni, on meil, põllumeestel, rahvusvahelisel piimapäeval valitsusele lihtne ja selge küsimus: kui Eesti jätkab välistööjõu tõrjumist, siis kes lüpsab meie lehmad, kes korjab meie maasikad, koristab kapsad ja kaalikad," küsis Sõrmus.

Märtsi lõpu seisuga oli Eestis 86 000 piimalehma, möödunud aastal toodeti 821 500 tonni piima. "See number on järjepidevalt kasvanud. Kasv on tulnud piimalehmade produktiivsuse tõusu arvelt, möödunud aastal andis üks lehm keskmiselt 9633 kg piima. Eesti põllumehed oskavad piima toota, oleme selle näitajaga Taani järel Euroopas paremuselt teised," sõnas Sõrmus.

Seotud lood:

Piimandus on tema kinnitusel ka Eesti põllumajanduse üks peamisi ekspordiharusid: mullu müüdi Eestist välja 194,5 miljoni euro väärtuses piima ja piimatooteid. "Lihtne arvutus näitab, et ainuüksi piimasektoris sõltub 49 miljonit eurot riigi eksporditulust välistööjõust," märkis ta.

Eesti põllumajanduse kogutoodang oli möödunud aastal pisut üle miljardi euro, millest piim moodustas ligi veerandi. "Põllumehed tootsid 249 miljoni euro väärtuses piima ning tänu välistööjõule sai mullu välja lüpstud 62 miljoni euro eest valget kulda. Ligi veerand piimatööstuste müügitulust sõltub nendest samadest tublidest välismaistest lüpsjatest, sest kui pole tooret, siis pole tööstuses põhjust liine käivitada," ütles Sõrmus.

Statistikaameti andmetel oli Eesti piimatööstuste müügitulu möödunud aastal 423,8 miljonit eurot, millest umbes sada miljonit võib kirjutada ukrainlaste arvele. "Piimakarjakasvatajad maksid riigile mullu 36,6 miljonit eurot makse ja piimatööstus 18,7 miljonit eurot makse. Veerand sellest summast on ca 14 miljonit eurot. Aitäh, Ukraina võõrtööline," ütles Roomet Sõrmus pressiteates.

Põllumajanduskoja küsitluse järgi on Eesti lüpsja keskmine brutopalk 1150-1200 eurot kuus. Kodumaistes piimafarmides on jätkuvalt enamus töötajaid eestlased, kuid kaubanduskoja teatel teeb muret töötajaskonna vananemine. Näiteks oli vanusegrupi 50-70 osatähtsus põllu-, metsamajanduse ja kalanduse sektori hõives möödunud aastal 44%, samas kui käesoleva sajandi alguses oli selle vanusegrupi osatähtsus veel 33%.

"Tööjõupuudus põllumajandussektoris on fakt," väitis Roomet Sõrmus. "Põllumajanduskoja küsitlus tõi välja, et üle 40% piimakarjakasvatajatest pole kunagi töötukassa abiga suutnud farmitöötajat leida, vaid umbes veerandil põllumeestest on see mõnikord õnnestunud. Usun, et see ei näita mitte töötukassa viletsat tööd, vaid liiga väikest huvi põllumajanduses töötamise vastu," lisas ta.

"Umbes 30 senti said piimatootjad oma väärtusliku kauba eest 2008. aastal ja sarnast hinda makstakse ka kümme aastat hiljem. Vahepeal on sektor näinud kahte suurt kriisi, mil hind kolmandiku võrra madalamale kukkus," märkis Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul pole Eesti piimanduses pandeemia tõttu parimad päevad. Lisaks on piima hind paari kuuga teinud läbi korraliku languse. "Samas on põllumajandussektori tööjõukulud kümnekonna aasta jooksul 1,5 korda kasvanud - 2008. aastal olid need 116 miljonit eurot, möödunud aastal juba 174 miljonit eurot. Lüpsjate põud on osades farmides palgataseme viinud isegi kuni 1600 euroni. Uuring kinnitab sedagi, et Ukraina lüpsjatele ei maksta reeglina Eesti lüpsjatest vähem. Niisiis pole asi mitte odavas tööjõus - piisaval hulgal loomakasvatusest vaimustuvaid töötajaid pole lihtsalt võtta," lisas ta.

Koja küsitluse tulemusi kinnitab ka ametlik statistika. Kõikide tegevusalade keskmine mediaanbrutopalk oli statistikaameti andmetel 2019. aastal 1143 eurot. Keskmine farmi lihttööline teenis 834 eurot, keskmine loomakasvatuse oskustööline (nt lüpsja) 1018 eurot. Keskmisest lüpsjast teenis rohkem vaid nelja maakonna keskmine töötaja.

"Umbes pooled Eestimaa inimesed teenivad igakuiselt keskmisest lüpsjast vähem," märkis Roomet Sõrmus. "Kui asi oleks vaid palgas, siis peaks ju lautade uste taga päris pikk järjekord looklema. Kahjuks igapäevased telefonikõned piimatootjatelt seda ei kinnita. Hoopis vastupidi," sõnas põllumajandus-kaubanduskoja juht.

Maasikakasvatajate liidu juhatuse liikme Elke Lillemetsa sõnul pole probleem sugugi ainult nende oma. "Maasikate hooaeg on lühike, piimahooaeg aastaringne. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik probleemist mitte aru saada ning seda eitada ja pakkuda lahendusi, mida ei ole võimalik teostada. Nii laseme hävida paljude inimeste vaeval ja paljudel juhtudel ka elutööl," sõnas ta.

Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini kinnitusel on maasikasvatuse ümber puhkenud kirgede möllus järjepidevalt esitatud seisukohta, et tööjõupuuduse põllumajanduses on põhjustanud liiga madalad palgad ja probleem on lahendatav palgatõusuga. "Sellega saab mõnevõrra nõustuda, kuid tootjatel pole võimalik üle oma varju hüpata. Põllumeeste jaoks on tootmiskulud järjepidevalt kasvanud, kuid toodangu müügihind pole sellega kahjuks sammu pidada suutnud. Suur põhjus on Eesti avatus välismaisele toidukaubale, mille on samuti kasvatanud võõramaalased. Kui me ei ole valmis ukrainlasi siia tööle lubama, peaksime kohe loobuma ka mujalt sisse toodavatest banaanidest, ananassidest ja avokaadodest - hakkame ise kasvatama! Tomatist ja õunast ei tasu rääkidagi, nende maaletoojad tuleks riigist kohe välja saata," sõnas ta.