Veerandil laenuomanikest on makseraskusi
Rahvusvaheline uuringufirma GfK viis läbi tarbijauuringu, milles uuriti Eesti elanike toimetulekut laenumaksetega. Uuringust selgus, et kolmandikul Eesti elanikest vanuses 15-74 on võetud laen, mida praegu tagasi makstakse. Neist omakorda peaaegu veerand (23 protsenti) väitsid, et viimase poole aasta jooksul on tekkinud laenumaksete tasumisel raskusi. See teeb kokku kaheksa protsenti Eesti elanikest vanuses 15-74 aastat.
Eesti elanike puhul on enimlevinud laenuks elusaemelaen, mida maksab tagasi 14 protsenti inimestest vanuses 15-74 aastat. Sellele järgnevad krediitkaardi tagasimaksed (kaheksa protsenti), tarbimislaen (seitse protsenti) ning autoliising ja õppelaen (mõlemad viis protsenti). Oluliselt sagedamini on laenukoormuse kandjaiks keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed, täistööajaga töötajad ning ametilt ettevõtjad, juhid või spetsialistid. Samuti on laenukoormus teistest sagedamini 26-45 aastastel, kõrgharidusega inimestel ja Tallinna elanikel.
Inimestelt, kellel oli poole aasta jooksul tekkinud raskusi mõne laenu tagasimaksetega, uuriti ka hinnangut raskuste põhjusele. GfK Custom Research Baltic’u Eesti divisjoni juhi Mauri Sööt’i sõnul pole üllatav arvestades Eesti praegust tööturukonjunktuuri, et enamikul juhtudel on probleemid seotud töötasuga. Võrdselt 22 protsenti oli neid, kelle puhul oli põhjuseks töö kaotamine ning neid kelle puhul palga vähenemine. Edasi, 16 protsenti tagasimaksete raskustega inimestest tõid peamisena välja igapäevaste elamiskulude suurenemise, seitse protsenti väikse pensioni ning viis protsenti sundpuhkuse.
Kõigi laenuvõtjate seas kokkuvõetuna on tagasimaksmise probleemid sagedamini seotud eluaseme– ja tarbimislaenudega (vastavalt kaheksa protsenti ja kuus protsenti kõigist laenuvõitjaist), kuna need on ka enamlevinud laenud. Probleeme on samas teistest harvemini autoliisingu ja õppelaenu maksetega.
Makseraskustega toimetuleku taktikana nimetati kõige sagedamini makse ettenähtust hilisem tasumine (üle neljandiku juhtumitest). Sellele järgnesid: laenuandja poole pöördumine laenumakse tähtaja pikendamiseks (16 protsenti), tuttavatelt raha laenamine (13 protsenti), makse tasumata jätmise (10 protsenti) ning millegi maha müümine (kaks protsenti). Vastanute hulgas polnud kedagi, kes oleks laenu teenindamiseks võtnud kiirlaenu või pöördunud pandimajja. Samuti polnud ükski vastanuist pidanud laenuga ostetud varast loobuma.
