Maripuu ütles arileht.ee-le,et Rootsi keskpanga poolt vajadusel laenatav 14 miljardit krooni on oma olemuselt täiendav reserv, mis lisab katet Eesti finantsstabiilsusele.

Uudis iseenesest ei olnud Maripuule üllatuseks, kuna nii mitmetelgi arvamusliidrite osalusel toimunud konverentsidel on räägitud kokkulepete sõlmimise vajadusest.

"See samm ei ole turgudele ärevust tekitav," ütles Maripuu. "Majandus liigub oma rada pidi ja varjatut siin midagi pole - pankade laenuportfellid halvenevad."

14 miljardit ei saa Maripuu sõnul pidada suureks ega ka väikeseks summaks. Võrdluseks: kui Rootsis 1990. aastate alguses kasvas halbade laenude osakaal 15,7 protsendini laenuportfellist, siis Eestiga paralleele tõmmates võivad laenukahjud siin kõige halvematel aegadel hakata küündima 35-36 miljardi kroonini.
Maripuu sõnul pole keskpankade koostöölepe mingil juhul imeravim ja reaalmajanduse hädadele sellega leevendust loota pole.

Eesti Pank ja Rootsi keskpank Riksbank teatasid täna, et sõlmisid ennetava kokkuleppe, mille kohaselt saab Eesti vajadusel Rootsi keskpangalt laenata 10 miljardit Rootsi krooni (14 miljardit Eesti krooni).