Vend venna vastu kohtus. Ainult sel teel on võimalik riik seljatada ja 145 miljonit krooni sisse nõuda
Möödunud nädalal jättis Ida-Viru maakohus Paala oma kahjunõudes pika ninaga, nimetades kahjutasu nõudmisele aluseks olevaid tehinguid fiktiivseteks. Kuid Paala tõotab edasi võidelda ? on ju teised kohtuinstantsid nõuete õiguspärasust kinnitanud.
?Asi on selles, et üks kahest peab süüdi olema. Kas mina või riik, keegi on ju selle kahju tekitanud,? ütleb ta.
Üks asi on konkreetne hiigelsumma. Teine aga viis, kuidas riik ettevõtjaga maksuameti kaudu suhtleb. Paala tahab, et kui ametnik eksib ja esitab valenõude, vastutaks ta samal määral eksinud ärimehega. Ehk sama summa ulatuses. Siis oleksid positsioonid võrdsed. Praegu on nii, et kui õigus on riigil, ootab inimest petmiskatse eest karistus. Kui aga eksib riik, ei vastuta otseselt keegi. Ametnikku ootab ehk noomitus.
?Kõige hullem, et kui muu ei aita, on ametnikul alati võtta varrukast kriminaalasi, mis võib määrida inimese elu aastaiks,? kurdab ärimees, kes ei suuda meenutadagi, kui palju kohtulahinguid on ta pidanud maksuametiga maha pidama.
Praegu käsitletava hiigelsumma juured ulatuvad aastasse 1997, kui Paala ettevõtte Transoil Service kohta ilmusid ajakirjanduses kümned artiklid. Ridade vahelt võis lugeda, et mees on pannud ebaseaduslike käibemaksutehingutega taskusse 30 miljonit krooni (1,9 miljonit eurot). Maksuamet alustas nii Transoili kui ka tema tütarfirmade suhtes revisjone. Tulemus: erinevus deklaratsioonide ning revisjonitulemuste vahel 4798 krooni (307 eurot). Seega enam kui 6000 korda kuulujuttudest vähem.
Mis ei takistanud aga maksuametnikke endiselt kõnelemast tõsisest maksupettuse juhtumist. Kahel korral andis Riigikogu ees maksupettusest aru koguni rahandusminister Mart Opmann.
Paala usub, et just selline teabekampaania ajas ta firma kuristiku äärele, põhjustades kaudselt ka praeguse hiigelnõude. Oli aasta 1997 ning sada protsenti aastas kasvava käibega firma vajas hädasti arvelduskrediiti. Ent ettevõttele, mida kahtlustati suuremahulises maksupettuses, ei tahtnud raha keegi anda. Tekkis 700 000-kroonine maksuvõlg, mille ajatamisest maksuamet keeldus. 1998. aasta märtsis arestiti ettevõtte varad ning peatati impordi-eksporditehingud. Firma läks pankrotti.
Ei aidanud seegi, et Tartu ringkonnakohus tunnistas ekspordi-impordikeelu seadusevastaseks. Maksuamet tõkendeid ei tühistanud. Mis sest, et teise astme kohtu otsus jõustub väljakuulutamise hetkest. Transoili kaup sai piiri ületamiseks rohelise tule alles siis, kui Riigikohtu loakogu maksuameti edasikaebust läbi ei lasknud.
Vahepeal, ametlikult ebaseadusliku, kuid reaalselt kehtiva keelu ajal sündis rida kummalisi tehinguid, millest johtubki tänane nõue riigi vastu. Nii sõlmis praeguseks pankrotistunud Transoil Service mitu tehingut ümarpuidu müügiks. Kuna ebaseaduslike tõkendite tõttu polnud firmal võimalik lepinguid ellu viia, tuli tasuda leppetrahvi, mida väidetavalt tehtigi.
Viimasel juhtumil sõlmis Transoil lepingu puidu müügiks otse enda osaniku Raivo Paalaga. Taas leppetrahv ? sedapuhku 30 miljoni krooni (1,9 miljonit eurot) ulatuses.
Ebaseaduslikud tõkendid
Niisiis läks ta teadlikult välja selle peale, et sõlmida lepingud hetkel, mil polnud kindel nende täitmise võimalikkuses. Kuid ta tahtis, et riik ebaseaduslikud tõkendid kõrvaldaks ? vaid kümmekond vagunit ümarpuitu oleksid Paala kinnitusel tol hetkel Transoili pankrotist päästnud. Ta hoiatas maksu-
ametit korduvalt ja kirjalikult.
Seaduslik ning finantsiline kõrgpilotaa?? Kindlasti, kuid Paalale väga tüüpiline. ?Mida ma hästi oskan, on finantsid,? ei paista temas olevat kübetki tagasihoidlikkust. ?Oskan teha asju õiges järjekorras.? Üldse on tema karismas ning kombineerimisvõimes midagi ostapbenderlikku.
Äsjalõppenud protsessil Ida-Viru maakohtus maksu- ja tolliametit esindanud vandeadvokaat Erki Kergandberg tunnistab, et Paala suhtes kehtestatud tõkendid olid tõesti ebaseaduslikud. Kuid see ei tähenda, nagu oleks talle tekitatud hiigelkahju. Pole ju normaalne, et leppetrahve tasutakse vaid esitatud arve alusel, nende üle isegi läbi rääkimata.
?Vaadates erinevaid kohtujuhtumeid, on näha, et üks ja sama seltskond mängib kokku. Kui ühes kohtuinstantsis ei lähe õnneks, proovitakse ääremaade kohtutes,? kommenteerib ta.
Esimene katse saada riigilt kätte 67 miljonit kukkus Transoilil läbi. Kuid juba enne protsessi algust hakkasid võlanõuded käima läbi peadpööritavate skeemide käest kätte. Muutusid võlgnikud, muutusid võlausaldajad. Paala sõnul oli talle selge, et kui Transoili pankrotti enam vältida ei õnnestu, tuleb nõuded viia firmadesse, mille üle on riigil raske kontrolli saavutada.
Lõpuks sai kogu nõuete paketi enda kätte Paala vennale Arvile kuuluv, nüüdseks pankrotistunud aktsiaselts TSC Autotarvik. Ning summa oli tõusnud juba 145 miljonini. Just see ettevõte andiski Eesti Vabariigi taas kohtusse. Ja ? koos riigiga ka Raivo Paala enda. Et kohus lõpuks konkreetse süüdlase välja valiks, põhjendab Paala.
Ida-Viru maakohus ühineb pea kõigis punktides Kergandbergi seisukohtadega ning nimetab tehinguid üleüldse fiktiivseteks. Nii ei leia aga mitte kõik kohtunikud. Tallinna linnakohtus on kaitstud nõudeid Transoili vastu 54 miljoni krooni ulatuses. 68 miljoni krooni suurune nõue sisaldub Põlva maakohtu kinnitatud kompromissotsuses. Kuid üks asi on nõuded firmade vahel. Teine, kui mängu tuleb riik.
Eelkirjeldatu on vaid üks tublisti lihtsustatud episood Paala heitlusest maksuametiga. Vaidlusi ärimehel jagub. Nii kaebab ta, et revident tunnistab firma tegevuse ebaseaduslikuks kordagi läbi astumata. Et maksuhaldur teeb otsuse enne, kui ta on üldse pidanud mingid dokumendid üle andma. Et tal kästakse anda ütlusi temasse ametlikult mittepuutuva firma kohta. Et tal pitseeritakse kinni ettevõtte ruumid, katsudes äritegevust halvata.
Viimasel juhul avaldub Paala ainulaadne humoorikas võitlusstiil. ?Öelge, kas praegu on 1936. aasta, et parteid on keelustatud?? helistab ta politseisse. Tema firma kinnipitseeritud ukse taha on nimelt jäänud ka Rahvaliidu Valga kontor.
Siis viib ta keset päeva pärja valitsuse hoone ette. Et naeruvääristada riiki ja selle valitsejaid, öeldes lapsesuuga, et kuningas on alasti.
Ise usub Paala, et esmajoones saatis talle maksuameti kallale Meelis Atonen, keda Paala ja teiste ärimeeste poolt kokku pandud valimisliit 1996. aastal Valga linnapea kohalt kukutas. Atonen soovitab Paalal pigem peeglisse vaadata. ?Ma ei tea, kui palju on Eestis inimesi, kes usuvad, et üks lihtne kodanik suudab maksuametit mõjutada,? ütleb ta kommentaariks.
?Talle anti kah, nagu jaksati,? kirjutab ühe tüütu inimese kohta Tšehhi kirjanik Jaroslav Hašek.
Kindlasti on Paala maksuametnikele tüütu. Viimase seitsme aasta jooksul on ta kodu juba kolm korda läbi otsitud. Kriminaalasjas võimaliku maksupettuse pärast võib üles lugeda juba 13 toimikut. Ise on ta veel arreteerimisest pääsenud, kuid oma 48 tundi on pidanud istuma plate peal nii vend Arvi kui ka äripartner Ahto Kiil ? viimane muide firma eest, millega tal ametlikult mingit pistmist pole.
Samas on Paala heitlus maksuametiga talle ka sõpru toonud. Kui Transoili pankrotihaldur Kauri Rattus algul firmasse tuli, kehtestas ta esimese sammuna Paalale ärikeelu. Nüüd on ta Paala suurimaid liitlasi. Rattus leiab, et just Eesti riik on Transoili pankrotti lasknud. ?Pole ju võimalik majandusega tegelda, kui kogu tegevust torpedeeritakse,? ütleb ta.
Välismaal hoitakse eemale
Olgu, kuidas on, raja taga, eriti suuremate tehingute puhul inimest, keda riik nimetab maksuvõlglaseks, kampa võtta ei taheta. Öeldakse, et mine ja pese oma maine enne puhtaks. Kuid eriti ida pool liigub raha hoopis teistes mastaapides. Seal on Paala partneriks kunagine
Vene presidendiadministratsiooni töötaja, praegune Tjumeni Naftakeskuse president Anatoli Lunkov, kellele kuulus vahepeal ka Transoili aktsiate kontrollpakett.
Lunkov puutus Eestiga aktiivselt kokku 1992. aasta teisel poolel, mil tarnis Eesti Kütusele tolleaegses mastaabis hiigelsumma, umbes saja miljoni krooni (6,5 miljoni euro) eest bensiini. Sel ajal Eesti Kütust juhtinud Riho Sild meenutab, et äri Paala ja Lunkoviga käis igati korrektselt.
Ka nüüd seab Paala sihte nafta peale. Hoogsalt joonistab ärimees paberile skeemi, kuidas ta aitaks Apalatski maardla naftal maailmaturule jõuda. Paari minutiga hargnevad paberil keerukad maksu- ja transpordisüsteemid. Nafta liigub Venemaalt välja üle ühe piiri, tagasi üle teise ning maksu- ja hinnaerinevuste pealt lõigates tekivad justkui iseenesest juurde iga esŠeloniga kümned miljonid dollarid. Veel miljoneid saab teenida selle arvel, et vormistada õigesti vagunite kuuluvus. Kõigest sellest saab tema, Paala, osa ainuüksi oma seadus- ning maksusüsteemide erinevusi läbinägevate ideede tõttu. Või vähemalt selline on visioon.
Ainult, et... nagu Lunkov räägib, pole võimalik senikaua, kuni kohtutee läbi käimata, Paalat nendesse projektidesse kaasata. Ja õiglusjahu saab jahvatada õige kaua. Paala usub, et keegi venitab meelega.
Ehkki nii mõnigi võib pidada Paalat kurjategijaks, käib ta enda kinnitusel selgelt seaduse raames. Pigem käitub tema hinnangul pahatahtlikult riik. ?Öelge, kui palju on 2 + 2 x 2? ? Kuus. Aga 80% inimesi ütleb, et kaheksa ja enamik riigiametnikke niisamuti. Minul on aga õigus tõlgendada seadusi omamoodi,? raiub ta. ?Ma ei pea end perverdiks selle pärast, et minu esimene mõte hommikul pole see, kuidas maksta riigile rohkem makse.?
Ta joonistab paberile skeemi: ?Nii, siin öeldakse, et inimene on miljon krooni võlgu. Lisaks maksuvaidlusele algatatakse kriminaalmenetlus ja firma juht tehakse kahtlustatavaks. Inimene, Arvi Paala, tunnistab end lihtmenetluse käigus süüdi ja pannakse vangi. Samal ajal jätkub halduskohtus menetlus tema firma vastu. Ja seal tuleb välja, et see nõue pole õigustatud. Kena, aga mille eest siis inimene istub??
Ta tahab, et seadusi muudetaks. Sest ei saa ju süüditunnistamisel kohe eeldada, et firma on maksudega petnud, kui selle kohta kohtuotsust polegi.
Hiigelnõue
Leppetrahvid Transoil Svc AS-i vastu
?? Blackwell Trading Ltd ? 43 miljonit krooni
?? Vantrol OÜ ? 24 mln kr
?? Anatoli Lunkov ? 48 mln kr
?? Raivo Paala ? 30 mln kr
?? Kokku 145 mln kr
?? Ida-Viru maakohtu otsuse järgi on kõik need tehingud fiktiivsed ning kahju tekitamine tõendamata. Mitmed teised kohtud on samas nõuete õiguspärasust kinnitanud.
145 miljoni nõue läks TSC Autotarviku kätte
?? Nii jõudis 145 miljoni kroonine nõue Eesti Vabariigi vastu TSC Autotarvik kätte.
?? 21. aprillil 1999 loovutab Anatoli Lunkov kogu nõude Transoili Svc vastu Oleg Andrejevile summas 48 miljonit krooni.
?? 1. juulil 1999 loovutab Transoil Svc OÜ Gillianile kogu nõude Eesti Vabariigi vastu summas 67 miljonit krooni. Valga maakohus tühistas tehingu.
?? 8. juulil 1999 loovutab Oleg Andrejev kogu nõude Meet Kaubandus OÜ-le summas 48 miljonit krooni.
?? 16. juulil 1999 loovutab Transoil Svc AS TSC Terminalile kogu nõude Eesti Vabariigi vastu summas 67 miljonit krooni.
?? 6. augustil 1999 loovutab TSC Terminal kogu nõude OÜ Gillianile.
?? 28. jaanuaril 2003 Transoil Svc loovutab OÜ Gillianile vahepeal juurde tekkinud nõude Eesti Vabariigi vastu summas 78 miljonit krooni (viimase käes nüüd nõudeid 145 miljoni eest).
?? 28. jaanuaril 2003 (samal päeval) OÜ Gillian loovutas TSC Autotarvik AS-ile kogu nõude Eesti Vabariigi vastu summas 145 miljonit krooni.
Kommentaar: Maksuametile pinnuks silmas
Maret Ambur, Maksu- Tolliamet
Paala on mees, kelle äride uurimisega maksuametil on tulnud aktiivselt tegemist teha juba alates 1997. aastast. Tänasel päeval saan jõustunud kohtuotsuste põhjal väita, et Paalal on 1990. aastate maksuhalduri vähest haldussuutlikust ja seaduseauke ära kasutades õnnestunud nii mõndagi korda saata, mis käesoleval hetkel enam läbi ei läheks.
Kohtuotsustest võib näha, et Paala on oma äriskeemidesse kaasanud ka invaliidist venna, samuti äratab tähelepanu, et enamiku Paalaga seotud äriühingute pankrotihaldur on üks ja sama isik. Kui internetis asuvatesse kohtulahendite andmebaasidesse sisestada sõna ?Paala?, ?Transoil? või ?TSC?, saab kümneid lahendeid vaidluses maksuhalduriga, aga ka Paala endaga seotud firmade vahel.
