Hiina turu langus viimaste nädalate jooksul on pinget suurendanud ja aidanud kukutada Vene rubla mitme kuu madalaimale tasemele. Kasvavad kahtlused Hiina majanduse väljavaadete suhtes on andnud löögi Moskva peamise ekspordiartikli nafta hinnale, surudes Venemaa sügavamale surutisse, vahendab Bloomberg.

Venemaa kujutab lähemaid suhteid Hiinaga vastukaalu tekkimisena USA ja Euroopa domineerimisele. „Vene-Hiina sidemed on jõudnud ilmselt kõrgeimale tasemele ajaloos ja arenevad jätkuvalt,“ ütles Putin visiidieelses intervjuus riiklikele uudisteagentuuridele TASS ja Xinhua.

Majanduslikud andmed räägivad Bloombergi teatel teist keelt. Kahe riigi vaheline kaubavahetus vähenes selle aasta esimesel poolel 29 protsenti 30,6 miljardi dollarini. Venemaa valitsuse ametnike sõnul ei ole enam praktiliselt mingit võimalust saavutada sel aastal eesmärgiks olnud kaubavahetuse maht 100 miljardit dollarit. Putin oma intervjuus kaubavahetuse vähenemist ei maininud.

„Venemaa retoorika tase Vene-Hiina suhete kohta ja tegelikkus on üsna eraldi asjad,“ ütles Moskva Carnegie keskuse Venemaa ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna programmi juht Aleksandr Gabujev. „Venemaa on paluja osas, mitte Hiina, kellel on endiselt mitmeid valikuid ressursside saamiseks isegi vaatamata viimase aja majandusmuredele.“

Suurim kokkulepe, mis loodetakse visiidi käigus alla kirjutada, on Kremli välispoliitilise nõuniku Juri Ušakovi sõnul vastastikuse mõistmise memorandum uue torujuhtme kohta gaasi toimetamiseks Venemaa Kaug-Idast Hiinasse. Mingeid siduvaid kokkuleppeid hinna või ajagraafiku kohta aga oodata ei ole. Ušakovi sõnul on ebatõenäoline, et seekord saavutatakse Moskva eesmärk sõlmida kokkulepe torujuhtme kohta Lääne-Siberist Hiinasse.

Kaubavahetuse vähenemine sel aastal on tõuganud Venemaa esimest korda enam kui viie aasta jooksul välja Hiina 15 suurema kaubanduspartneri hulgast.

Mõned Vene-Hiina kokkulepped, mis seni on välja kuulutatud, et ole loodetud viisil tööle hakanud.

Vene keskpanga ja Hiina rahvapanga oktoobris sõlmitud 150 miljardi jüaanine vahetusleping otsearvelduste võimaldamiseks rubla ja jüaani vahel dollarit vältides ei ole leidnud suurt kasutust, sest seda saab kasutada ainult lühiajaliseks kaubavahetuse finantseerimiseks, ütles Venemaa Vnešekonombanki asejuht Pjotr Fradkov eelmisel nädalal.

Gazprom sõlmis 2014. aasta mais Putini visiidi käigus Hiinasse 400 miljardi dollari suuruse gaasilepingu, mis Putini sõnul pidi aitama muuta Venemaa idapiirkonnad maailma suurimaks ehitustandriks.

Pärast seda ei ole kaks riiki suutnud kokku leppida Hiina ettemaksus võimaliku allikana 55 miljardit dollarit maksvate torujuhtme ja gaasiväljade finantseerimise jaoks.

Moskva plaan ehitada teine torujuhe Lääne-Siberist Hiinasse on saanud Pekingis jaheda vastuvõtu osaliseks. Kremli jaoks on see prioriteet, sest ühendaks Venemaa peamised gaasiväljad Hiina turuga ja vähendaks sõltuvust Euroopa turust, kus poliitiline surve vähendab nõudmist. Analüütikute sõnul on aga Hiina isu selle torujuhtme järele väike, sest see ületaks piiri tuhandete kilomeetrite kaugusel tööstuskeskustest.

Vene ametnike sõnul ei kaota nad lootust. „Kui toimub selline plahvatuslik koostöö kasv, on alati rohkem kavatsusi kui tulemusi,“ ütles Venemaa asepeaminister Arkadi Dvorkovitš 26. augustil.