Venemaa majanduse langust mõjutasid nii kasvav töötus, tarbijate nõudluse vähenemine, piirangud laenude saamisel ja valitsuse suutmatus stiimulpakette läbi suruda, vahendas Bloomberg.

"Kriis asetas meid situatsiooni, kus me peame tegema otsuseid, mis muudaksid majanduse struktuure," rääkis Venemaa president Dmitri Medvedev eile Sotšis partei Ühtse Venemaa esindajatega kohtudes.

Tema sõnul on Venemaa murenemas, kuna globaalse majanduskriisi tõttu on maailmas vähenenud nõudlus Venemaalt pärit toorainete järgi, jättes riigi ilma loodetud tuludest. Kui eelmises kvartalis maksis toornafta barreli hind keskmiselt 61 dollarit, siis 2008. aasta teises kvartalis oli see 142,5 dollarit.

Optimistlikud analüütikud

Osad Venemaa finantsanalüütikud on veendunud, et Venemaa majandus saavutas eelmises kvartalis põhja, taastumist võib aga näha ehk juba sel aastal.

"Majandus jõudis põhja teises kvartalis, saavutades peamiselt põhja mais-juunis," arvas ING Groep NV analüütik Tatjana Orlova. "Me saame näha paremaid arenguid järgmistel kvartalitel."

Alfa Bank peaökonomist Natalja Orlova nentis, et Venemaa probleemid on tekkinud sellest, et headel aegadel ei pööratud majanduse arendamisele piisavalt tähelepanu.

"Kapital tuli kõrgete naftahindade tõttu sisse, pangad suunasid kapitali majandusse," selgitas ta. "Kasvavad palgad toitsid tarbimise kasvu, mistõttu polnud mingit põhjust investeerida või luua uusi tooteid. Praegu on kapitali sissevool ja tarbimine peatunud. See mudel on lakanud olemast."

Kui viimased kümme aastat on Venemaa SKP olnud kasvu teel, siis tänavu esimeses kvartalis vähenes see 9,8 protsenti. Rahandusminister Aleksei Kudrini arvates kulub Venemaa majandusel neli kuni viis aastat, et kriisist välja tulla. IMF prognoosib Venemaa majanduse languseks tänavu 6,5 protsenti, järgmisel aastal peaks majandus kasvama 1,5 protsenti.