Vene miljardär plaanib Narva külje alla õlitehast
Nõukogude ajal läks kogu Slantsõ põlevkivikaevanduste toodang Narva elektrijaamadele. Siis elas linn isegi nii hästi, et Eestist käidi sealsetes paremini varustatud kauplustes kraami kokku ostmas. Iseseisev Eesti vähendas aga iga aastaga Slantsõst põlevkivi ostmist, kuni lõpetas selle 2005. aastal sootuks. Linnale tähendas see totaalset hävingut.
Veel 1990-ndate algul töötas linnas ligi 6000 kaevurit, praegu on neid kümme korda vähem ja neilegi ei jagu iga päev tööd.
Slantsõs viimastel aastatel käinud Venemaa enda ajakirjanikud kirjeldavad linna lühidalt: dõra ehk auk. Niimoodi öeldakse Venemaal täiesti allakäinud paikade kohta. Mina sõitsin Slantsõst läbi tänavu ühel märtsikuu õhtul. Isegi kesklinnas oli näha vaid üksikuid autosid ja inimesi. Määrdunud lumekuhilates linna ilme muutis gogollikult tontlikuks ka asjaolu, et põlesid vaid üksikud tänavalaternad.
Linna sissesõitjat hirmutasid mahajäetud mustavad majad, mille uksed ja aknad olid välja löödud. Nende majade taga, umbes viie kilomeetri kaugusel asubki Slantsõ ainus töötav, õigemini hingitsev kaevandus, mis kuulub miljardär Vekselbergi holding-firmale Renova. Ülejäänud kolm kaevandust suleti juba aastaid tagasi.
Mai lõpus teatas tuntud majandusuudiste agentuur Bloomberg, et Vekselberg on otsustanud riigilt välja osta Slantsõs asuva põlevkiviõlitehase. Õlitehase ostmine oleks selles mõttes loogiline samm, et tehas ja põlevkivikaevandus on ühe keti kaks lüli.
Renovas projektiga tegeleva direktori Jakov Tesise sõnul kavatseb Venemaa viimases rikaste edetabelis 16. kohta hoidnud Vekselberg esialgu investeerida 40 miljonit dollarit (510 miljonit krooni) põlevkiviõli tootmise taastamisse teisel pool Eesti piiri. Vekselbergi varanduse hindas ajakiri Forbes eelmise aasta lõpus 6,4 miljardile dollarile.
Juhul kui 2004. aastast seisva Slantsõ õlitehase käivitamisest saab pärast korduvaid lubadusi miljardär Vekselbergi huvi tõttu tõepoolest asja, siis kujuneb sellest konkurent juba Eestis töötavale Viru Keemia Grupi (VKG) põlevkiviõlitehasele ja rajatavale Eesti Energia tehasele.
Slantsõ tehase renoveerimisega tahetakse viimaste andmete järgi ühele poole saada järgmise aasta lõpuks. Jakov Tesise sõnul kavatseb Renova kaevandada 2012. aastal miljon tonni põlevkivi ja toota sellest 140 000 tonni põlevkiviõli. See jääb vähemalt esialgu oluliselt alla Eesti tehaste kavandatavatele mahtudele.
Huvitav on seejuures, et väidetavalt aitavad Renoval tehast taastada Eesti spetsialistid. Tuntud Vene ajalehe Novaja Gazeta (seal töötas Anna Politkovskaja – J. P.) reporter kirjutas tänavu veebruaris oma reportaažis Slantsõst, et kohtas tehases just Eestist saabunud spetsialiste, kes pidid hindama, kas tehast on võimalik taastada ja kui palju see maksab. Ajalehe andmetel oli pilt kurb, sest enamik tehase tsehhe oli juba aastaid seisnud.
Eesti Energia ja VKG pressiesindajad kinnitasid kevadel Eesti Päevalehele, et nende spetsialistid Slantsõ tehast ei nõusta. Teadaolevalt on VKG tütarfirmad varem teinud koostööd Slantsõ põlevkivikaevandajatega.
Vekselbergi nõustumine põlevkiviõli tootmisse investeerimisega on tähtis ka poliitiliselt. Juba varem Kremliga heade suhetega silma paistnud miljardäri rahasüst või-maldaks tuua mingitki elu Slantsõsse, mis on üks Venemaa sadadest n-ö monolinnadest. Venemaa 142 miljonist elanikust elab monolinnades 12 protsenti ning seetõttu on nendele mingigi positiivse arengu leidmine Kremlile ja Venemaa valitsusele tähtis. Selge on see, et Slantsõsse investeerides võtab Vekselberg seal enda kanda märkimisväärsed sotsiaalsed kohustused.
Eesti ekspertidest kirjutanud Novaja Gazeta reportaaž kirjeldas, kuidas praegu seisva põlevkiviõlitehase ühiselamus elas tänavu talvel kokku 129 toas ligi sada perekonda ilma igasuguse šansita hankida parem eluase. 32 aastat tagasi valminud Slantsõ ühiselamus, mis pole kordagi remonti näinud, peab 11-ruutmeetrise korteri eest maksma kommunaalkulusid ja üüri 3750 rubla (1530 krooni), kusjuures enamasti jääb slantsõlaste palk 6000–10 000 rubla vahele. Hea näide elutingimuste kohta on see, et köök on ühiselamus 16 toa peale.
Kreml hindab ja usaldab Vekselbergi
•• 53-aastast Viktor Vekselbergi võib sisuliselt nimetada Kremli usaldusisikuks, sest talle on antud juhtida Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi üks lennukamaid projekte.
•• Lääne-Ukrainast pärit Vekselberg juhib Venemaa Silicon Valley ehitamist Moskva lähedale Skolkovosse. Tegemist on Medvedevi algatatud projektiga, et luua Venemaa oma innovaatiliste lahenduste elluviimise inkubaatorlinn (Ärileht kirjutas sellest tänavu märtsis – toim). Ametlikult on Vekselberg Skolkovosse rajatava innovatsioonikeskuse ehitamise koordinaator.
•• Ligi kaheksa protsenti maailma ühest suuremast alumiinimumitootjast Rusal ja ligi 13 protsenti naftafirmast TNK-BP omav Vekselberg teab, kuidas Kremliga asju ajada.
•• Venemaa eelmise presidendi Vladimir Putini algatatud Boriss Jeltsini aegsete oligarhide vastase „sõjakäigu” ajal pälvis Vekselberg palju tähelepanu sellega, et ostis 80–120 miljoni dollari eest New Yorgis üheksa maailma kallimateks juveeltoodeteks peetavat Fabergé muna. Vekselberg serveeris seda kui Venemaa kunagise rikkuse ja kunstiaarete kodumaale toomist ning pälvis sellega Kremli heakskiidu. Ostu näidati hiljem rahvale uhkel näitusel Kremlis. Vekselbergile kuulub üldse 15 Fabergé muna, mis teeb temast nende maailmakuulsate juveeltoodete suurima üksikisikust omaniku.
•• Valget ülikonda kanda armastava Vekselbergi äriimpeeriumi süda on Renova Holding Limited, mis on registreeritud Bahama saartel. Venemaa rikkurite holding-firmad on enamasti registreeritud väljaspool Venemaad.
•• Tema viimane suurem äriline ette-võtmine oli eelmisel aastal päikesepatareisid tootva tehase ehitamine koostöös Rosnanoga. Rosnano on Anatoli Tšubaisi riigikorporatsioon, mis vastutab nanotehnoloogia arendamise eest Venemaal. J. P.
