Vene oligarhist saab suurim terasetootja

Mai lõpus astus jõuliselt maailmaareenile Vene terasekuningas Aleksei Mordašov, kelle firma Severstal on tekitanud värinaid ka Eesti raudteel ja energeetikas.

?Poisikeselik?, kirjeldavad mitmed Venemaa terasekuningaga jutule saanud lääne ajakirjanikud oma esmamuljet. 40-aastane Mordašov mõjub esmajoones eeskujuliku sileda koolijütsina. Kui nii, siis sooritas ta äsja põhieksami hindele 5+. Mõnevõrra ootamatult on varem 8,5 miljardi dollarilise varanduse teeninud metalliärimees kerkinud hoobilt maailma vägevaimate tööstusjuhtide sekka.

Kahe nädala eest elas terasemaailm läbi vapustuse. Maailma suurimaid terasetootjaid Arcelor teatas, et ostab ära ühe Venemaa juhtivaid sama ala kontserne Severstali. Veel kinnitamist vajav tehing loob ülemaailmse gigandi, milleni ei küüni keegi. Maailma autotööstuse vajaminevast terasest hakkab uus hiiglane andma tervelt viiendiku. Ühtlasi aitab see ära hoida Luksemburgi grupi mineku hindudega seotud terasehiiu Mittal Steel kätte, mille 25,8 miljardi eurose ülevõtmiskatse vastu Arcelor aktiivselt võitles.

Kulmude kergitamisele ning osa väikeaktsionäride protestile vaatamata hindab Euroopa hindude asemel venelaste tulekut positiivseks. Suhteliselt vähetuntud, kuid mitte päris peidus istunud Mordašov on Euroopas heas kirjas. Pärast tehingu läbiminekut vahetab ta Severstali aktsiad 32% uue hiidkontserni osakute vastu. Aktsiate plaanitud tagasiostmise järel võib Vene ärimehe osakaal tõusta koguni 38 protsendini. Tema sissepandud kapitali suuruseks hinnatakse mõneti vastuoluliselt 14 miljardit eurot.

Aleksei Mordašov võiks kandideerida oma üüratu varandusega kergelt Vene tüüpiliste oligarhide ridadesse. Ometi on temas väga palju eripärast ? kas või läänelik haridus. Viis aastat tagasi sai ta Newcastle?i Northumbria ülikoolist magistrikraadi ärijuhtimises.

Terasega oli Mordašov seotud juba sündides. Mõlemad tema vanemad töötasid nõukogude ajal Tšerepovetsi terasetehases ? üks inseneri, teine administraatorina. Polnud ime, et pärast Leningradi majandus-tehnoloogilise ülikooli lõpetamist oli ka tema loomulik valik tööleasumine samasse tehasesse. Hoopis erilisem oli aga see, et juba mõni aasta hiljem võis pidada Mordašovi nime terve kontserni sünonüümiks.

Mordašovi üheks õpetajaks Leningradis oli Venemaa erastamise isa, praegune Ühendatud energiasüsteemide juht Anatoli Tšubais. Piiterist on pärit ka president Vladimir Putin, kellega erinevalt mitmetest poliitikasse trüginud oligarhidest pole Mordašov avalikesse erimeelsustesse laskunud.

Noorelt kõrgklassi

Sellest, kuidas Mordašov terasekompleksi etteotsa sai, kirjutas ajakirja Forbes esimeses venekeelses numbris põhjalikult nüüdseks manalateele läinud Paul Klebnikov. Tegelikult polnud selles Venemaa erastamise esimese laine mõõdupuude järgi midagi erakordset.

Koos tehase pikaajalise direktori Juri Lipuhhiniga lõi ta firma Severstal-Invest, mis ostis odava hinnaga toodetud terast ning müüs seda turuhinnaga edasi. Sellist käitumist nimetati tollases praktikas ?üleminekuhindamiseks?. Saadud summadega ostis ta kokku tehase töölistele valitsuse jagatud erastamisvautšerid, puksides möödaminnes välja tema tööle võtnud Lipuhhini. Terasehiiglase etteotsa saades oli Mordasov 27-aastane.

Täna on Severstal ettevõte, mille haarded ulatuvad kaugele terasetootmisest väljapoole. Tasub vaid mainida autotehast Severstal-Avto, sadamaid või läbi Spacecomi Eestiski transiidiga tegelevat Severstaltransi. Severstali enda kasum on 2003. aastast alates enam kui kahekordistunud, ulatudes kaheksa miljardi dollarilise käibe juures 1,3 miljardini.

Ilmselt lojaalsuse demonstratsiooniks ostis Mordašov eelmisel aastal ära ka telekanali REN TV. Kreml tahab, et massimeedia oleks ustavate inimeste käes.

Kommentaatorid märgivad, et ilma Putini heakskiiduta poleks saanud teoks ka praegune Severstali ühinemine Arceloriga. Mordašov, kellele jääb ühe Financial Timesi allika sõnul võimalus uue maailma hiiglasega teha, mis iganes pähe tuleb, küll ise end Putini sõbraks ei nimeta. Kuid ?mõistagi ei saa isegi eraettevõte teha, mis pähe tuleb, konsulteerimata valitsusega,? sõnas ta samale väljaandele antud intervjuus.

Arcelor pole sugugi esimene Severstali tiivasirutus piiri taha. Oma esimese suurostuna omandati 2004. aasta jaanuaris pankrotti läinud Ameerika terasetootja Rouge Steel Co ning eelmisel aastal Itaalia kontserni Lucchini.

Erinevalt paljudest teistest Venemaa hiidudest tõstavad lääne kommentaatorid Severstali esile kui läbipaistvuse ning efektiivse majandamise musternäidet.

Ühinemine Arceloriga pälvis ühtlasi ka Venemaa juhtkonna vaimustunud kiidusõnu. ?Venemaa siseneb maailmaturule, integreerub,? kuulutas televisioonis rahandusminister Aleksei Kudrin. ?Praegusel hetkel on Severstal otsustanud leida endale partneri, millel on otsene mõju maailma ning mõistagi ka Venemaa majandusele.?

Nagu Arcelori väikeaktsionärid võivad tunnistada, venelastega ühinemisel nende arvamust ei küsitud. Juhatuse paika pandud reeglite järgi neile tehingu nurjamiseks praktiliselt sõnaõigust ei jää. Edaspidi võivad nad küsimused esitada otse Kremlile. Kuigi viisakuse mõttes ehk läbi Mordašovi. ?See on uus kultuur venelaste jaoks,? kuulutas Financial Timesile Mordašov ise.

Ka Abramovitš läheb teraseärisse

?? Märgina terasetööstuse jätkuvast konsolideerumisest teatas Venemaa rikkaim oligarh Roman Abramovitš, et plaanib osta 40% Venemaa suurima terasetootja Evraz aktsiatest. Lähinädalatel teatavaks tehtav vähemalt kolme miljardi dollari suurune tehing oleks Chelsea jalgpalliklubi omaniku esimene suurinvesteering Venemaal pärast seda, kui ta müüs oma osalused alumiiniumi- ja naftatööstuses.

?? Ajakiri Forbes hindab Abramovitši varandust 18,2 miljardile dollarile. Sarnaselt Mordašoviga on ta jätkuvalt lähedastes suhetes Kremliga.