Vene Raudteede juht: Venemaa ja Eesti koostöö võiks olla kasulik
Venemaa Raudteede president Vladimir Jakunin käis nädalavahetusel Tallinnas, et tähistada punalendur Endel Puusepa mälestamisega maailmasõja teise rinde avamise aastapäeva.
Tegemist oli esimese nii kõrge Venemaa riigitegelase visiidiga pärast seda, kui Venemaa kehtestas aprillisündmuste järel Eestile vaikiva kaubanduspiirangu.
Kuigi Jakunin pole seadusandliku ega täidesaatva võimu esindaja, vaid suure riigiettevõtte juht, tähendab tema sõna palju. Jakuninit peetakse president Vladimir Putini lähikondseks – just see liitlaskond määrab suure tõenäosusega meie suure naabri arengu järgnevateks aastateks.
Venemaa arendab majandussuhteid meelsamini nendega, kes teda ei sõima ega kiru, kõlas Jakunini sõnum.
Eestit läbivad transiitveod võiksid mingil määral taastuda vaid juhul, kui eestlased võtaksid omaks mitu seni väga ebapopulaarset seisukohta.
Esmalt tuleb muuta suhtumist Nõukogude rindemehesse: okupandi põlgamise asemele peab astuma fasˇismist vabastaja austamine. Seejärel peavad Eestis elavad venelased saama senisest rohkem õigusi.
Venemaa viib praegu ellu kauaaegset kavatsust eksportida oma naftatooteid ennekõike omaenda sadamate kaudu.
Venemaa Raudteede president Vladimir Jakunin andis laupäeval Ärilehele eksklusiivintervjuu.
•• Kas sellest, et leidsite aega Eestisse sõita, võib teha järelduse, et te ei kavatse kandideerida Venemaa presidendiks?
Mul ei ole kavatsust kandideerida mitte ühegi muu struktuuri presidendiks peale Venemaa Raudteede.
Endel Puusepa mälestuse austamist kavandasime me juba kolm aastat tagasi. See, et me tähistame maailmasõja teise rinde avamist just praeguses Vene-Eesti suhete olukorras, on lihtsalt kokkusattumus.
Ausalt öeldes vaevasid meid kahtlused, et võib-olla oleks õigem korraldada üritus hoopis Moskvas. Kuid lõpuks arutlesin nii: ma elasin 14 aastat Eestis, mul on Eesti sõbrad. Tuleb välja, et mul on poolenisti Eesti juured.
Hoidsin vaevu pisaraid tagasi, kui käisin aasta tagasi koos Edgar Savisaarega Pärnus oma endises koolis. Miks pean ma siis hoidma tagasi oma emotsioone, kui mingitele inimestele meeldib, et peaaegu minu kodulinna tänavatel marsivad fasˇistid? Ma ei luba seda mitte kunagi.
•• Eestlastele annab teie visiit tunde, et meie riikide suhetes ei ole kõik kadunud ja paljutki annab parandada. Mida ootab Venemaa Eestilt, et me saaksime taastada kaupade vaba liikumise mööda raudteed?
Ma pole oma mõtet jõudnud pikalt lihvida, mistõttu vabandan, kui see kõlab kuidagi ebaviisakalt. Kuid see tuleb avatud südamest. Kõik küsimused leiavad lahenduse ainult siis, kui teist poolt ei solvata. Meie – raudteelased – ei ole kaunishinged. Meie vahel valitsevad väga karmid nõudmised ja karm distsipliin. See on meile sisse koolitatud.
Kui aga asi läheb niikaugele, et tekivad solvangud ja rahvaste huvid tuuakse poliitiliste huvide ohvriks, puudutab see meid valusalt.
Sellises olukorras peab rahvas ise tekkinud olukorda analüüsima ja langetama otsused.
Muidugi tumestasid aprillikuised sündmused meie suhteid. Kuid minul on väga hea meel, et Tallinna linnapea Edgar Savisaar võttis meie mälestusüritust täpselt sellisena, nagu see oli mõeldud: sõprus, tsivilisatsioonidevaheline läbikäimine ja Teise maailmasõja kogemustest õppimine.
Siin osalevad hollandlased, grusiinid, juudid, venelased – kõik, keda ühendavad ühised väärtused.
•• Praegu laaditakse Venemaalt Eestisse tulevaid kaupu üksnes E.O.S-i terminali suunduvatesse rongidesse. See terminal kuulub Venemaa ettevõttele N-Trans. Teistes Eesti terminalides valitseb tühjus. Kuidas te sellist olukorda selgitate?
Me oleme Eesti Raudteega kokku leppinud, et laseme läbi kõik Eesti suunas liikuvad kaubarongid, vaatamata võimalikele raskustele. Meie poolt rongide kuhjumist ei tule.
See puudutab nii Kasahstanist kui ka teistest riikidest transiidina läbi Venemaa veetavaid kaupu.
Mis aga puudutab Eesti sadamate edaspidist kasutamist Venemaa ekspediitorite ja kaubaomanike poolt, siis see sõltub sellest, kuidas nad ise oma äri üles ehitavad.
Minu ülesanne on praegu täielikult remontida raudtee infrastruktuur. Venemaa tunneb raskusi, sest majandus kasvab hoogsalt, aga viimase 15 aasta jooksul pole riik infrastruktuuri raha paigutanud. Minul kui ettevõtte juhil tuleb teha hiigelpingutusi, et samaaegselt remontida raudteed ja lasta ka kaubad läbi.
•• Millisena te kujutlete Eesti piiri lähedal asuva Ust-Luga sadama kui Loode-Venemaa hiiglasliku transpordisõlme arengut?
Ust-Luga sadamale varem tehtud plaan käidelda aastas 30 miljonit tonni kaupu on nüüdseks ajale jalgu jäänud. Aasta pärast tõuseb selle sadama kaubakäive 70 miljoni tonnini, kuid juba paistavad kaubakogused, mis ületavad 100 miljonit tonni.
Sadamasse kerkib uus linn, akvatooriumi süvendatakse, loodusolud on laevatamiseks mugavad. Sadamas kohtuvad eri transporditeed.
Me peame oma infrastruktuuri arendama linna ja sadama arenemisest mõnevõrra kiiremini, et mitte teiste valdkondade arengule jalgu jääda. Sellepärast oleme muutnud järgmise aasta eelarvet ja juba varem kavandatule lisanud kaheksa miljardit rubla.
•• Eestit läbivate kaubavoogude maht vähenes tänavu ligi kaks korda. Kuivõrd otstarbekaks te peate sellises olukorras uute piiriületuskohtade loomist või olemasolevate uuendamist?
Kõik sõltub kaubakogustest. Kui kaubavedude maht kasvab, siis on piiriületuse infrastruktuuri uuendamine kindlasti möödapääsmatu. Kui kaupu juurde ei tule, siis pole mõtet ka raha kulutada.
Praeguse kaubakoguse teenindamiseks jätkub senistest tingimustest. Narva puhul esineb teatavaid raskusi, kuid kaubakoguste vähenemise ja infrastruktuuri moderniseerimisega oleme saavutanud sobiliku tulemuse. Ent piiriteenistuste rajatised ei kuulu raudtee kompetentsi. Venemaal on selleks loodud oma agentuur, mis vastutab piirirajatiste eest.
•• Venemaa majandusvõimsus kasvab nii kiiresti, et vaatamata Venemaa uute sadamate valmimisele võib teie riigil taas vaja minna Eesti sadamaid. Kui kiiresti ununevad need kurvastavad aprillikuised sündmused, mille järelkaja varjutab normaalseid majandussuhteid?
Ma olen lihtne vene inimene, kes on kaua Eestis elanud. Ma olen elanud kaua Ameerika Ühendriikides. Tunnen isikliku kogemuse kaudu lääne vaimulaadi ja ajalugu tema paljude varjunditega.
Aprillikuised sündmused ei põhjusta kurvastust mitte niivõrd sellepärast, et fašismi vastu võidelnute mälestuseks püstitatud mälestusmärk viidi teise kohta. Kurbust tekitab asjaolu, et tegemist oli sõjas hukkunud lihtsate inimeste mälestusega. Millised poleks ka olnud poliitilised asjaolud ja kuidas tahes oleks vaadatud ajaloole, poleks tohtinud nende inimeste mälestust solvangutega määrida.
•• Mis iseloomustab Vene ja Eesti raudtee koostööd praeguses riiklike suhete madalseisus?
Meil ei teki Eesti raudteelastega läbi käies mitte kunagi alandavaid hetki, kuigi meil võib olla probleeme.
Eelmisel aastal remontis Eesti Raudtee oma teid, minul aga samal ajal kuhjusid vagunid. Helistasin neile: poisid, ma kaotan niimoodi suurel hulgal raha! Kuid nad selgitasid, et raudteed on vaja ometi remontida ja sõita ei saa. Lõpuks mõistsime teineteist.
Näiteks selle kohta, kuidas kujunevad meie riikide majandussuhted, võiks tuua meie raudteede koostöö rahvusvahelises raudteenõukogus. On palju näiteid, et koostöö sünergia võiks olla kasulik nii Eestile kui ka Venemaale, samuti teistele Balti riikidele.
Eesti transiidi otsustab Venemaa võimutipp
•• Venemaa naftaeksporti, sealhulgas Eestit läbivaid voogusid, suunab Putini lähikond.
•• 1996. aastal asutas Vladimir Putin koos kaheksa sõbraga Leningradi oblastis Karjala maakitsusel Solovjovka külas suvilakooperatiivi Ozero. Sõpruskonda kuulus ka särava diplomaaditöö minevikuga Vladimir Jakunin, kes Putini Kremlisse kolimise järel tõusis Venemaa Raudteede presidendiks.
•• Kui Jakunin ütleb, et Eestit läbiva transiidi üle ei langeta otsuseid mitte raudtee, vaid kauba omanikud, siis Eesti puhul tähendab see ennekõike kauplemisettevõtet Gunvor International. Venemaa ajakirjanduses on Gunvori sageli nimetatud Kremli rahakotiks.
•• Naftakauplemisettevõtte Gunvor asutas 1997. aastal Putini endine kolleeg KGB päevilt ja kaaslane Peterburi judoklubist Javara-Neva Gennadi Timtšenko koos salapärase rootslase Torbjörn Törngvistiga. Rootslasel oli seljataga edukas karjäär Nõukogude nafta läände müümisel.
•• Putin kontrollib pooli Gunvori aktsiatest, väitis eelmisel kuul Saksa ajalehele Die Welt Vene politoloog Stanislav Belkovski. Putini ametlik varade deklaratsioon seda osalust ei näita. Kuid Belkovski kinnitusel esindab presidendi osalust just Timtšenko.
•• Gunvori kaudu liigub maailmaturule ligi kolmandik Venemaa naftast ning sealt tuli kaks kolmandikku Eesti transiidimahust – seda enne aprillikriisi. Tegemist on käibelt maailma kolmanda seda laadi ettevõttega.
•• Riigi kontrolli suurendamisel naftakaubanduse üle ja äri koondamisel Kremli kätte mängib Gunvor võtmerolli. See ettevõte võib kujuneda omalaadseks kapitalismiajastu monopoolseks Sojuznefteekspordiks, kes võtab monopoolselt enda kätte nii riiklike kui ka erakätes olevate naftafirmade kauba müümise.
•• Soome kodakondsusega Timtšenko juhib Briti Neitsisaartel registreeritud firmat Gunvor International turvalisest Genfist.
•• Timtšenkoga on asju ajanud kõik Eesti transiidi sünni juures seisnud mehed, ennekõike Endel Siff ja kadunud Aadu Luukas.
•• Väidetavalt on Timtšenko sageli külastanud ka Eestit, teda on nähtud siinsetel tenniseturniiridel.
Kes ta on?
Vladimir Jakunin
Venemaa Raudteede
president
•• Veetis lapsepõlve Pärnus, kus tema isa teenis kuni 1962. aastani arvatavasti Nõukogude piirivalves, sest Vene juhtivaid ajalehti Kommersant nimetab teda piirivalvevägede lenduriks. Õppis kuni seitsmenda klassini Pärnu 3. keskkoolis koos Eesti ühiskonnategelase Jevgeni Tombergiga.
•• 1972 – lõpetas Leningradi mehaanikainstituudi insenerina
•• 1985–1991 diplomaat Nõukogude Liidu ÜRO-esinduses
•• 2000 – transpordiministri asetäitja
•• 2003 – raudtee asepresident
•• 2005 – raudtee president
•• Allikas: Venemaa Raudteed, Ärileht
