„Koostöö tegemise ja suhete soojendamine on hetkel oluline, sest mõlemad riigid väljuvad kriisist ning väljuvad kriisist heade tulemustega. Kriis on avanud täiendavaid võimalusi majandussuheteks. See, et Eesti majandusmaastikule on ilmunud palju tähtsaid vene firmasid näitab selgelt, et huvid omavahel koostööd teha on säilinud,“ sõnas suursaadik.

„Samas peab mainima, et on keeruline teha koostööd, kui ei ole kahe riigi vahelist piirilepingut. Võin garanteerida, et koostöö sujuks palju kiiremini, kui mõlemad pooled suudaks selle lepingu sõlmida. Venemaa välisministri Lavrovi allkirja puudus lepingul on seda majanduskoostööd kindlasti pidurdanud. Venemaale on piirileping väga märgilise tähendusega,“ tõdes Merzljakov.

„Tuleb tõdeda, et meie majandussuhete olukord pole ka praegu väga halb, kuid kui me lõpetame nende suhete kunstliku pidurdamise läheksid need veelgi paremaks ja kiiremaks. Kui Eesti kardab, et Venemaa kapital leiab liiga suurt kandepinda Eestis ning hakkab poliitiliselt mõjutama riiki, siis see ei saa saada taksituseks,“ sõnas Merzljakov.