Vene tankitehase Eesti vagunitsehh sai salapärase uue omaniku
Venemaa relvatöösturite Ahtmesse asutatud vagunitehase avalikkusele jagatud kõlavad lubadused kipuvad mullidena lõhkema. Ettevõtte omanikud vahetuvad ja varjavad kiivalt oma kavatsusi.
Kuigi saja töötajaga tehases käib praegu hoogne töö, keelduvad omanikud kinnitamast, et see võiks samal moel veel kaua kesta. Peamiselt venelastest elanikega Ahtmele mõjus justkui taassünni pühana see, kui Venemaa võimsast relvatehasest Uralskaja Bronetankovaja Tehnika sai vagunitehase UVZ ja AVR juhtiv aktsionär. Ligi pooled tehase aktsiatest kuulusid siis edukale Eesti transpordiettevõttele AVR Transservice.
Väikesesse Ahtmesse hakkas lausa hiigeljõena voolama vaimustavaid Venemaa estraaditähti ning aastaid lagunenult seisnud kultuurimajja tulid remondimehed.
Maailmakuulsa Aleksandrovi militaartantsu ansambli hoogne kükktants ja Sverdlovski oblasti kuberneri Eduard Rosseli tunnustavad sõnad süstisid paljudesse unustusse jäetud ahtmelastesse tugeva annuse väärika tuleviku lootust.
Tulevikusihid muutusid
Kaks aastat tagasi kuulutas tehas telekaamerate surinal välja enneolematu töötajate sotsiaalprogrammi, jagades uues elumajas tasuta korterid töötajatele, kes nõustuvad firmas 15 aastat töötama.
Kuid tänavu septembris teatati eliitmaja väikese palgaga elanikele, et nad peavad korteri turuhinnaga välja ostma või vastu talve kuuse alla kolima. Kas töötajaid lihtsalt peteti või osutus hoopis 15 aasta pikkuseks kavandatud äriplaan läbikukkunuks ?
AVR Transservice koduleheküljel esitatakse vagunitehase elu kajastavaid reklaamlõike kõige silmatorkavamatena. Tehase avamise grupipilt kiigub servaveerus nii intensiivselt, et põhiteksti lugejat ähvardab merehaigus. Kuid AVR Transservice pole juba alates oktoobrikuust tehase osanik.
Tuntud transpordiettevõtjate asemele astus tänavu suvel asutatud osaühing Floberg Trans, kelle juhiks ning ainuomanikuks on tundmatu Eesti ärimees Sergei Jelissejev.
Üritan teada saada, kes on vagunitehase uued omanikud ja miks lugupeetud transpordifirma ühtäkki eduka majandusaruandega ettevõttest lahkus.
Jelissejev võtab küll telefoni, kuid tõrjub viisakalt kõik katsed saada teavet nii enda kui ka oma ettevõtte kohta. Ta soovitab saata küsimused kirja teel. Jelissejev peab silmas seda kirja, mille toob kohale Eesti Posti kirjakandja. Jelissejevil on kohtumiseks liiga kiire ja faksi ning elektronposti aadressi väidab ta endal puuduvat.
AVR Transservice juhatuse arvates ei ole praegu vajalik igapäevase majandustegevuse ja otsustamisprotsessi kajastamine ajakirjanduses, teatab juhatuse liige ja aktsionär Vladimir Vinogradov. Viisakalt, kuid kaljukindlalt ütleb igasuguse teabe jagamisest ära ka vagunitehase nõukogu esimees Margus Tilga.
Relvatööstur hoidus varju
Vagunitehase põhiaktsionärile Uralvagonzavodile helistades selgub, et ainuke inimene, kes Eestis asuvast tütarettevõttest rääkida võiks, pole telefoni teel kättesaadav.
Kuid eelmisel nädalal viibis Tallinnas Vene relvatehasega väga lähedalt seotud Nikolai Malõh, kes on tööstusgigandi peadirektori Nikolai Malõhi poeg. Nikolai Nikolajevitsˇ kuulub AVR Transservice nõukogusse, väidetavalt esindades seal aktsionäri Steplore Holdings Limited. Seletamatutel põhjustel tekib sisetunne, et Malõh juunior võiks kergitada saladuseloori nii Transservice, Ahtme vagunitehase kui ka tundmatu Floberg Transi kohalt. Kuid Vinogradovi sõnul pole Malõhil ajakirjanikuga suhtlemiseks aega.
Erinevalt mängu juhtivatest aktsionäridest soovib oma teavet ja seisukohti jagada Dmitri Piskunov, AVR Transservice väikeosanik. Piskunovi arvates sõlmub vagunitehase ja AVR Transservice ümber vandenõu, mille eesmärk on väikeaktsionäride vaenulik väljatõrjumine ning ettevõtete äriskeemi mängimine Malõhhide perekonna kätte või kasuga maha müümine mõnele teisele Venemaa transpordikontsernile.
Transservice aktsionärid võtsid Piskunovi selgituse kohaselt eelmise aasta majandusaruannet tänavu vastu kaks korda. Esimesel koosolekul olid kõik tulemustega rahul ning osalistele jagati dividende. Kuid mõni aeg hiljem kutsuti kokku uus koosolek, mis vaatamata üldisele rahulolule loobus dividendide maksmisest. Piskunov, kes lootis oma 1,5-protsendilisest osalusest teenida, jäeti pika ninaga.
Samasse ajajärku langeb vagunitehase aktsiate selgitusteta maha müümine ning järgnenud korteriskandaal Ahtmes.
Arusaamatu äriskeem
Mitmed Venemaa transpordiäriga seotud ettevõtjad suhtuvad AVR Transservice äriskeemi (loe kõrvallugu) kahtlusega. Transpordiärimeeste hinnangul on mudel, et kaugelt Venemaalt tuuakse vagun värvimiseks Eestisse, majanduslikult mõttetu, sest sellega kaasnevad suured kulud.
Ühes jagunevad arvamused pooleks. Mõnede sõnul on tegemist lihtsalt toredate meeste ette ebaõnnestunud äriga. Teiste arvates ilmneb sarnasusi skeemiga, mille abil saaks Venemaa maksuseadustest mööda hiilides suurettevõttega seotud tehingutelt raha välismaale pumbata. Ahtme vagunitehas teeb seda, mida Venemaa vaguniehitajad saaksid kerge vaevaga teha oma koduõuel.
AVR Transservice esindajad on Ahtmesse tehase asutamist varem põhjendanud Eesti soodsa maksukliima ja arenenud pangandusega.
Ahtme tehas osaleb ausas äris ja omab suurt tulevikku, kinnitab Piskunov. Praegused sammud on tema kinnitusel võetud ette just osa aktsionäride vastu.
Vagunite tootmine senises mahus polevat praegu kõige parem variant. Seevastu tasuks hakata tootma näiteks tee-ehitusseadmeid, selgitab Piskunov.
Üks survestatavatest aktsionäridest on likvideerimisel aktsiaseltsi Onako Eesti Grupp suuromanik Vladimir Dezˇinov, kes on varasematel aastatel jõuliselt tõrjunud ajakirjanike katseid tema ärile valgust heita. Tõenäoliselt veel praegugi vaidleb Dezˇinov välismaa arbitraazˇikohtutes Venemaa naftakompaniiga TNK-BP, kes hiljuti esitas Eesti ärimehe vastu suuri nõudeid.
Võlakohustuste üle vaidlemine kuulub lahutamatult Dezˇinovi äride juurde. AVR Transservice puhul on ta esitanud suure nõude, millega lasknud blokeerida kümmekonna kaasaktsionäri aktsiad. Üks, kelle vastu Dežinov aktsiate blokeerimist kasutab, on Malõh. Piskunovi väitel müüs Dežinov Malõhile Steplore Holdingsi aktsiad võlgu. Nüüd ei tahtvat aga Malõh võlga tasuda ning sellepärast püüabki Dežinovi ja viimase sõpru ärist välja pressida.
Dežinov laseb vahendaja kaudu edasi öelda, et tema ei ole praegu valmis oma arvamust AVR Transservice ja vagunitehase äride suhtes jagama.
Suhetes Dešinovi ja Piskunoviga tõuseb intriigi kesklavale Mihhail Borovik, AVR Transservice nõukogu liige ja transpordiettevõtte Marine Tanker Service juhatuse liige ning aktsionär. Viimase kaasaktsionär on ka Vinogradov.
Ohtu sattunud käendus
Marine Tanker rendib üleilmselt transpordikorporatsioonilt Maersk naftatankerit, müües selle teenust rahvusvahelisel turul. Marine Tankers on sisuliselt ilma varadeta ettevõte, mille omanikud aga oskavad tänu sidemetele teha transpordiäri. Selleks, et Maersk annaks sellisele ettevõttele üle oma tankeri, riskimata hiigelkahjuga, vajavad transpordiärimehed rahvusvaheliselt tunnustatud käemeest. Marine Tankersi käemeheks Maerski ees hakkas Sampo pank. Kuid Piskunovi väitel hakkas AVR Transservice omakorda rohkem kui 70 miljoni krooni ulatuses käemeheks Marine Tankersile Sampo panga ees. Tagatise eelduseks oli asjaolu, et mõlemas ettevõttes tegutsesid samad ärimehed.
Piskunov räägib, et Sampo pangaga ajas asju just tema. Nüüd on Piskunov Marine Tankersi osanike seast välja puksitud ning avaldab kartust, et ettevõtte praegused omanikud kavatsevad Sampo panga ees kohustused korstnasse kirjutada, tulu välja kantida ning tühjaks pigistatud ettevõtte pankrotti lasta. Borovik keeldub oma ettevõttest nii rääkimast.
AVR Transservices põimuvad ärid Ahtme vagunitehase ja Marine Tankersiga viitavad paari transpordiäri tipptegija arvates järgmisele ideele: aetakse kokku suured varandused ning lükatakse need siis kitsa isikuteringi huvides uppi.
Ahtme vagunitehas kujutab endast suurepäraste väljavaadetega tootmistsehhi, millele peaks olema võimalik suhteliselt lihtsalt ostjat leida. Sellepärast võivad ettevõtte töölised pääseda vaid kerge ehmatusega, kui töö omanike vahetuse karussellis peaks lühiajaliselt rütmist välja minema.
Eesti kaart Vene äris
•• AVR Transservice äriidee on vagunite ostmine ja nende edasi rentimine veovahendite nappuses vaevlevatele Venemaa transpordifirmadele.
•• Transpordiärimehed asutasid Ahtme vagunitehase kahasse Uralvagonzavodiga selleks, et kasutada seda oma äriskeemi osana.
•• Ahtme tehas on oma olemuselt suur montaazˇi- ja värvimistsehh. Uralvagonzavod valmistab suurte terasetööstuste külje all tsisternvagunid ja saadab need ilma värvimata Eestisse. 30-tonnine vagun, mis 99 protsendi osas koosneb kõrgekvaliteedilisest terasest, võetakse Ahtmes koost lahti, osad värvitakse üle ja monteeritakse taas kokku. AVR Transservice ostab vagunid kohalike pankade finantseerimist kasutades tehasest välja ja rendib edasi Venemaa avarustesse.
•• Esimesed paar kolm aastat sõidavad vagunid uutena, ilma remonti vajamata, rendivagunitena. Seejärel müüakse remondiikka jõudnud vagunid uue vaguni hinnaga edasi Venemaa transpordiettevõtetele.
•• Sellisele äriskeemile tuginedes töötab peamiselt Kasahstani registrisse kantuna Venemaa raudteedel praegu üle 2000 AVR Transservice vaguni.
•• Kasahstani registris sõidetakse sellepärast, et sellel maavaradest rikkal riigil ei ole ligipääsu meredele ning ta peab oma naftavarude müümiseks kasutama transiidiks Venemaad. Samuti seab Venemaa välismaal valmistatud vagunitele oma registrisse kandmisel suure tollimaksu.
