Vene tippanalüütik: Eesti ettevõtted võivad Vene valimistest võita
Eelseisvad riigiduuma ja presidendivalimised hajutavad eestlaste Venemaa-äri kohale kerkinud tumedad pilved, kinnitab juhtiva lobiorganisatsiooni, Venemaa tööstuse ja tööandjate liidu analüüsiosakonna juhataja Oleg Fomitšev.
Fomitšev on pikalt töötanud kõrvuti Venemaa uue majandusministri Elvira Nabiullinaga.
Eestlaste ettevõtteid ei hakata näiteks maksuameti ja sanitaarepidemioloogiateenistuse täppislöökidega kaardilt kustutama. Pronkssõduri teisaldamisest lahvatanud vihapahvak on haihtunud, sest sündmus ise on ammendanud oma poliitilise potentsiaali.
Venemaa ettevõtjad soovivad Eesti, nagu ka teiste Balti riikide ettevõtjatega häid majandussuhteid, kinnitab Fomitšev. Kuid selleks võiksid Eesti poliitikud arvestada idanaabri ambitsioone ja mitte arvustada teda demokraatia puudumise pärast. Üliaktiivse kaubavahetuse tõttu on Venemaal Euroopa Liiduga suheldes sageli kana kitkuda. Liigne upitamine võib aga mõne sihitult uidanud välgulöögi piksevardana endasse tõmmata.
NL-i keegi ei taasta
“Äri seisukohalt pole kõige tähtsam mitte hinnang riigi demokraatlikkusele, vaid keskkonna stabiilsus,” ütleb Fomitšev. “Vene ärimehed ei tegele poliitikaga. Kui neile tundub, et Venemaal pole enam piisavalt vabadust, kolivad nad lihtsalt oma Londoni korteritesse.”
Aegamisi peale kasvavalt Venemaa uute juhtide põlvkonnalt ei tasu Fomitševi sõnul oodata Baltimaade suurimat hirmu – soovi taastada Nõukogude Liit. Venemaa majanduse ees seisvad probleemid isegi ei võimaldaks revanši.
Praegune Venemaa valitsus kujuneb suure tõenäosusega nn ajutiseks vahevalitsuseks, mille liikmetest keegi ei saa loota kohale järgmise aasta alguses valitava presidendi meeskonnas.
Valitsus vahetus ootamatult, kuid andis Venemaa majanduspartneritele lootustandva signaali: järske majandusideoloogilisi muudatusi ei tule.
Uus majandusminister esindab samasugust liberaalse majanduse ideoloogiat, nagu tema eelkäija German Gref, ja on poliitiliselt neutraalne.
Venemaa otsib kinnitust, et tal on õigus asuda nii majanduse arengu kui ka mahu järgi maailma suuremate riikidega samas ringis. Selleks peab ta hakkama tooraine asemel müüma tooteid. Kuid näiteks konkurentsivõimeliste tarbekaupade valmistamisega pole Venemaal kunagi olnud lood kuigi roosilised. Ka nüüd võetakse endale uued ülesanded ajal, kui üleilmastumine on suurendanud konkurentsi kaubaturgudel, infrastruktuuri vananemine jääb tootmise kasvu vajadustele jalgu ning oskustöölisi on üha raskem leida.
Majandusministeerium on suunanud oma energia sellele, et luua riigi toel pankade ja riskifondide süsteem, mis rahastaks naftadollaritega majandusuuendusi.
Nabiullina idee seisneb selles, et kui riik paneb innovatsiooni ja infrastruktuuri arendamisse sisse ühe rubla, siis erakapital lisab sellele omalt poolt kolm rubla.
Riiklikult inspireeritavad emotsionaalsed karistusoperatsioonid, mida kardavad Eesti ettevõtjad, mõjuvad peletavalt igasugusele kapitalile.
Vaatamata vahepealsele hirmutundele pole Venemaal tegutsevad Eesti ettevõtjad hakanud koju tagasi tulema. Kuid seni registreerimisdokumentide järgi otseselt Eestiga seostatud ärid on suures osas registreeritud juba teiste päritolumaade järgi. Eesti kuulumine Euroopa Liitu annab selleks vabad käed. Enamasti registreeritakse end Skandinaaviamaades, kuid ka Šveitsis.
Nimelt usuvad ettevõtjad, et negatiivsetel nähtustel on Venemaa poliitikas omadus pikaks ajaks kestma jääda. Näiteks kestis Venemaa poolt Eesti vastu kehtestatud nn topelttollide poliitika üheksa aastat, ehkki lootusi selle kaotamiseks andis Moskva näpuotsaga igal aastal. Lõpuks mõjus vaid ühinemine Euroopa Liiduga.
Ühelt poolt ei ole turult lahkumine kuigi lihtne, sest aastate jooksul ärisse paigutatud vahendite eest pole kiirmüügiga loota õiglast hinda.
Teisalt pole Venemaa võimud eestlaste vastu ka ühtegi otsest repressiooni ette võtnud. Kuigi hoiatav vihje on antud. Nimelt on Peterburis enamikku Eesti ettevõtteid külastanud maksuametnik. See on tähelepanu, mille osaliseks tavaliselt nii kavakindlalt kuigi sageli ei satuta.
Kommentaar
Ago Vilu
PricewaterhouseCoopers, Moskva
Suuremaks pean tõenäosust, et valimiste järel kaob vajadus pingete edasiseks üleskruvimiseks, aga ka kiiret suhete soojenemist ei julgeks lähema paari aasta jooksul veel ennustada. Võimalike kandidaatide hulgas on nii neid, kes oleksid valmis vähemalt pragmaatiliseks koostööks, kui ka neid, kellele meeldiks pigem mittekuulekatele naabritele jõuliselt koht kätte näidata. Teadmata on ka see, millist rolli Venemaa poliitikas jääb mängima Putin ise.
Kommentaar
Georg Poslawski
Eesti kaubandusesindaja, Moskva
Võin täie vastutustundega väita, et juba praegu on majandussuhetes märgata positiivset tendentsi. Kõik sõltub suurest hulgast muutujatest: Venemaa suhted USA-ga, võimalik finantskriis, naftahindade muutumine.
Oodata on ka Eesti välisministri visiiti Moskvasse, mis on samuti positiivne faktor.
Ent kohe algab saatkonna ees Nasˇi pikett. Lubati kuni 500 inimese osalemist. Seoses sellega oleme taas sulgenud kõik uksed.
Kommentaar
Margus Puis
Manutent, Moskva projektijuht
Oht, et Vene võimud Eesti ettevõtjate suhtes midagi ette võtavad, ei ole veel möödunud. Ma ei tea Peterburis kedagi, keda maksuamet poleks viimase poole aasta jooksul külastanud.
Oma suureks üllatuseks leidsin siin Peterburis ühest kaubandusketist müügilt Põltsamaa Hollandi leibjuustu. See rõõmustas mind väga, sest armastan just seda juustu.
