Venelased arutavad juba võimalusi toiduainete impordikeelust möödaminemiseks
Samal ajal, kui Venemaa juhtkond kinnitab tarbijatele, et impordikeelu tõttu hinnad ei tõuse ja spekuleerimiskatsed lõpetatakse eos, on internetis kuulda teistsuguseid hääli. Seal arutatakse, kuidas keelust mööda minna.
Kõige üldisema hinnangu järgi hakatakse toitu sisse tooma Venemaaga ühises tolliliidus olevate Valgevene ja Kasahstani kaudu. Näiteks Saksa või Poola toodetele võidakse liimida Valgevene etiketid, selgitas Vene logistikaettevõtte juht Ruslan Kiss laupäeval Peterburi portaalile Fontanka.ru Helsingin Sanomate vahendusel.
Nii pääsevad tooted Venemaa turule. Rahvusvahelise majanduse ja poliitika professor Aleksei Portanski Moskva majandusülikoolist ennustab hindade tõusu.
„Kui Gruusia Boržomi keelati, toodi seda Venemaale ikkagi, aga väikestes kogustes,“ ütles Portanski Gazeta.ru-le. Portaali teatel kallinevad ebaseaduslikult riiki toodud toiduained mitukümmend protsenti.
Anekdoote on hakanud ilmuma kohe sanktsioonide nimekirja avaldamise järel. Internetis levib nali Valgevene austritest, mida küsitakse Moskva toidupoest.
„Kas teil austreid on?“ küsib ostja müüjalt.
„On,“ vastab müüja.
„Neid ei saa ju mitte kuskilt, mis maa omad need on?“ küsib ostja.
„Valgevenest,“ vastab müüja.
„Aga Valgevenes ju ei...“
„Valgevene omad!“ ütleb müüja rõhuga.
„Saan aru, 15 Valgevene austrit, palun.“
Vene võimud on kinnitanud, et toiduainete defitsiiti Venemaale ei tule. Internetiväljaanne Slon teatas pühapäeval, et toiduvalik võib impordikeelu tõttu märgatavalt halveneda kuni 30 protsendil venemaalastest.
Slon tsiteeris toiduainetepoliitika uurimiskuskuse juhti Natalja Šagaidat Venemaa rahvamajanduse akadeemiast. Šagaida sõnul võib hinnatõus ja mõnede odavate toodete kadumine kauplustest tähendada seda, et kolmandik venemaalastest peab leppima toiteväärtuselt viletsa toiduvalikuga.
Uurimiskeskuse kevadise analüüsi järgi sööb juba nüüd kümme protsenti kõige vaesematest venemaalastest nii puudulikult, et see hakkab olema tervisele ohtlik.
Kõige väiksema sissetulekuga rahvastik saab näiteks valke vaid 65,5 protsenti Vene võimude soovitatavast kogusest.
