Kui kiirtee ehitamine maksaks ligi 25 miljardit eurot, siis Hyperloop, mille ühtegi töötavat eksemplari seni pole rajatud, läheks maksma vaid 16,5 miljardit eurot. Kahe linna vahemaa on üle 700 kilomeetri.

Kuid sellise maksumuse juures kujuneks Hyperloopi kasutamine tavainimesele liiga kulukaks, leidis Kommersant. Isegi odav ühesuuna pilet maksaks 225 eurot ehk ligi viiendiku moskvalase keskmisest kuusissetulekust. Selleks, et Hyperloopi projekt õnnestuks, peaksid seda igapäevaselt kasutama 2,4-7,6% Venemaa pealinna rikkaimatest elanikest.

Hyperloopi teema muutus aktuaalseks pärast seda, kui Venemaa valitsus asus arutama riigi kõige suurema reisijate hulgaga marsruudi Moskva-Peterburg katmist uue kiirmaanteega.

Hyperloop kujutab endast vaakumtoru, kuhu asetatud kapslid liiguvad kiirusega 1 200 kilomeetrit tunnis.

Venemaal räägiti aastatel 2016-2017 esimese 65 kilomeetri pikkuse Hyperloopi katsetoru rajamisest Zarubino ja Hiina linna Hunchuni vahele. Peamiseks investoriks pidi saama ärigrupi Summa omanik Ziavudin Magomedov, kes aga võeti mullu märtsis vahi alla, misjärel mees loobus vaakumtorusse investeerimast. Nii see projekt soikuski.