Eestist ära võetavate transiidikaupade töötlemiseks Lauga jõe suudmesse ehitatav Ust-Luga sadam vajab enda kõrvale tervet linna, kinnitas kompanii Ust-Luga juht Valeri Izrailit.

Tõenäoliselt kõige esimesena võttis Ust-Luga pärast pronksiööd üle Tallinnast välja viidud kivisöelaadungid. Vene meedia võrdleb Ust-Luga sadama ehitamist lausa Peterburi rajamisega, nimetades seda uueks aknaks Euroopasse.

Sadama ehitajate silme ees terendab Loode-Venemaa moodsaim linn, mille keskel kõrgub võimas õigeusu kirik ning kus elab 35 000 inimest. Praeguste ehitushindade järgi võib üksnes linna elamuprogramm maksta ligi 16 miljardit krooni.

Ust-Lugas loodetakse 2025. aastal töödelda 120 miljonit tonni kaupu – kogus, mis ületab Tallinna sadama hiilgepäevade mahu kolmekordselt. Sellise koguse töötlemiseks ei piisa paiga senisest hõredast asustusest: töölised tuleb kas kohale vedada või mujalt ümber asustada.

Linna esmaasukad peavad läbi ajama Euroopa standarditest mõnevõrra kitsamate tingimustega, sest neile jagub vaid ligi 20 ruutmeetrit elamispinda elaniku kohta. Kuid linna valmides nähakse igale elanikule ette palju rohkem – 30 ruutmeetrit põrandapinda.

Linn ehitatakse Lauga jõe suudmesse, kus praegu asub vana sadam ning kaks virelevat kalakombinaati. Linna südame moodustab nelja-viiekorruseliste hoonetega tiheasustus, kuid kavandatakse ka eramute piirkonda 1200–1500-ruutmeetriste kruntidega.

Suurimaks probleemiks kujuneb elanike leidmine. “Kavatseme kutsuda Venemaa kodanikke nii Ukrainast, Balti riikidest kui ka igalt poolt Sõltumatute Riikide Ühendusest,” ütles Ust-Luga kompanii pressiesindaja Tatjana Pauk.

Ent Leningradi oblasti juhid löövad tõsist häirekella, sest naftaraha arvel paisunud riigieelarve toel arendatavate projektide täitmiseks ei jätku inimesi.

Nõukogude loogika

Ühel hiljutisel konverentsil nimetas Leningradi oblasti asekuberner Grigori Dvass üheks põhireserviks, kellega täita Ust-Luga uue linna korterid, erruläinud sõjaväelasi. Tema hinnangul oleks võimalik korterisertifikaatidega varustatud errulastud sõdureid saata uude linna isegi kuni 5000 inimest.

Üht linna ehitamise finantsallikat nähakse üleriigiliselt rahastatavas nn kättesaadava elusaseme programmis. Kuid suurte föderaaleelarvest tulevate summade võitmiseks tuleb kasutada vana nõukogudeaegset loogikat, et arve tuleb näidata suuremana. Niimoodi esitleb asekuberner Dvass juba 45 000 elanikuga linna, mis on kolmandiku võrra suurem linna ehitajate avaldatud kavatsustest.

“Ei usu, et neil õnnestub Ida-Virumaalt oma uude linna inimesi meelitada, sest Eesti elanikud on paikse loomuga ning siinse eluga rahul,” ütles Sillamäe sadama osanik Tiit Vähi.

Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline kaubavahetus kasvab sedavõrd kiiresti, et kaupu jätkub nii Sillamäele kui ka Ust-Lugasse, kinnitas Vähi. “Probleemiks pole mitte Ust-Luga sadam ja selle kõrvale kerkiv linn, vaid Eesti halvad suhted Venemaaga, mistõttu kaubad ei liigu üle piiri majanduskonkurentsist lähtudes.”

Linna ehitamine on möödapääsmatu, et varustada mahajäänud piirkonda rajatavaid sadamaettevõtteid ning hoida töös nende elus hoidmiseks vajalikke teid ja ühendusliine, ütles transiidiekspert Raivo Vare. “Linn tugevdab sadama konkurentsivõimet nii Sillamäe kui ka Tallinna sadamaga,” lausus Vare. “Sillamäe sadam on olnud oma eduga Ust-Luga ehitajatele eeskujuks, kuid ka kannustavaks konkurendiks.”

Ust-Luga sadamat hakati ehitama 15 aastat tagasi, kuid praeguseks tegutseb seal pidevalt vaid söeterminal. Samuti on alustatud praamivedusid Kaliningradi. Sadama edukat ehitamist takistas algusaastate vale majandamine ning tõenäoliselt ka juhtide ebaaus rahakasutus. Nüüdseks on riik võtnud pankrotti läinud sadamaprojekti oma tõsise hoolitsuse alla. Suurim aktsionär on Leningradi oblast. Väikese, ligi kümnendikulise osalusega lööb kaasa aktsiaselts Venemaa Raudteed, kuid raudtee presidenti Vladimir Jakuninit peetakse sadamaehituse praeguse ajajärgu võtmeisikuks. Sõltub ju sadama töö otseselt sellest, kui edukalt rajatakse sinna raudteeharusid ja maanteid.