Kliendid, pangad ja varustajad püüavad pageda Oleg Deripaska poolt loodud äriimpeeriumist eemale, mis on sattunud USA sanktsioonide alla. Ettevõttes töötab enam kui 60 000 inimest Venemaalt, kes on pööranud pilgud Putini poole. Kremlil konkreetset päästeplaani veel pole. Samal ajal tiksub Rusalis kell halastamatult raha otsasaamise suunas.

„Kreml aitab Deripaskat, kuid praegu pole veel otsustatud sellekohast strateegiat,“ ütles kahel varasel ametiajal Putinit nõustanud Gleb Pavlovski. „Valitsusel on läinud plaani koostamisega aega, kuna USA sanktsioonid mõjutavad ettevõtet keeruliselt. Tõenäoliselt saab mistahes abi olema salajane.“

Poliitiliselt ei saa Putin endale lubada Rusali hävingut. Lisaks Rusalile kuuluvad Deripaskale ka elektrijaamad, piimafarmid, teraviljakombinaadid, kohalikud lennujaamad ja autotehas. Kokku on tema firmade palgalehel enam kui 150 000 inimest, kellest enamus on Venemaal.

Kuigi töötajad kardavad, et USA sanktsioonid viivad koondamisteni ja tehaste sulgemiseni, siis vähemalt avalikkuses ei näita Venemaa valitsus välja mingeid ohusignaale. Putin on varemgi kriisides Rusalit aidanud ja vaid vähesed arvavad, et ta laseb Rusalil hääbuda.

Ettevõtte allikate kohaselt jätkub Rusalil saabuvaks palgapäevaks palkade maksmiseks raha. Palga maksavad välja mitmed pangad, sealhulgas Raiffeisen Bank, kes teatas läinud nädalal, et plaanib lõpetada sanktsioonide aluste ettevõtete teenindamise. Kolm anonüümsust palunud Rusali töötajat aga ütlesid, et nemad küll kardavad, et järgmisel nädalal palka ei saa.

Kõigepealt võivad palgaprobleemid ilmneda välismaistes tehastes, mis asuvad näiteks Iirimaal ja Jamaicas, kuna Rusal ei saa arveldada Lääne pankade kaudu.

Donald Trumpi sanktsioonid peaksid karistama Deripaskat, kuid tegelikult saavad karistuse tavalised inimesed, keda Kreml ei saa ignoreerida,“ ütles BCS Global Marketsi strateeg Slava Smoljaninov.

Deripaska on üks Putinile lähemaid miljardäre.

Venemaa valitsus on kaalunud Rusali abistamist, kuid isegi suured Venemaa riigipangad ei tohi sanktsioonide kartuses ettevõttega äriasju ajada. Mõnede ideede kohaselt võiks Deripaska anda oma varad üle riigile, kuid neid pole ametlikult kaalutud.

„Rusali varade üleandmist Venemaale ei arutata,“ ütles Venemaa riigivarade agentuuri juht Dmitri Pristanskov.

Rusali jaoks sanktsioonid juba purevad. Alumiiniumi toodang mõnedes tehastes võib nädalate jooksul peatuda kui nad ei saa välismaalt toorainet nagu aluminat.

Alumiiniumi sulatusahjudes kulub ühe tonni alumiiniumi saamiseks kaks tonni aluminat, mille tootmiseks omakorda kulub neli tonni boksiiti. Tonnist alumiiniumist saab toota näiteks 70 000 purki.

Kui päästmist ei tule, võivad erinevad linnad üle Venemaa hakata tundma sanktsioonide mõju. Näiteks Irkutski ja Krasnojarski kohalikud majandused on väga sõltuvad Rusali alumiiniumitehastest.

Soome piiri lähedal Nadvoitsi tehas töötab tavapäraselt, ütles sealse kohaliku ametiühingu juht Mihhail Šestoperov. Valitsus päästis seda alumiiniumitehast sulgemisest 2013. aastal ja peaks uuesti aitama, lausus ta.

„Me ei saa iga häda pärast muretseda,“ rääkis ta.