Rubla astub vastu kriisile, mida võib võrrelda kümne aasta taguse majanduse kokkuvarisemisega, hindavad idanaabri valitsusametnikud ja rahandusettevõtete analüütikud.

Kahe aasta pärast oodatav nafta maailmaturuhinna tõusu peatumine nullib Venemaa kaubandus- ja maksebilansi, mistõttu majanduskasv peatub. Majanduse jaoks kujuneb siis ainukeseks väljapääsuks rubla devalveerimine. Sellisele järeldusele jõudsid majandusportaali NEWsru.com andmetel aprilli alguses Venemaa majanduse ja ühiskonna arengu konverentsil nii rahandusministeeriumi ekspertide juht Jevsei Gurvitsˇ kui ka Troika Dialogi peaökonomist Jevgeni Gavrilenkov.

Rubla väärtus langes 1998. aasta augustis neli korda, mis tõi kaasa pankrottidelaine ja elanike kirjeldamatud kannatused. Kuid ühtlasi põhjustas kriis enneolematu majanduskasvu. Venemaa valitsuse majandusanalüütikute hinnangul kestis toonase kriisi põhjustatud positiivne hoog veel kahe aasta tagusesse aega. Kuid nüüdseks on see raugenud ning Venemaa majandus sõltub üksnes naftadollaritest.

Kui riigieelarve kokkuvarisemist pole tänu suurele ülejäägile karta, ähvardab majandust korporatiivsete krahhide laine. Ligi kolmandik Venemaa ettevõtete poolt laenatud 160 miljardist dollarist langeb kütusehiiglastele Gazpromile ja Rosneftile.

Venemaal räägitakse erakordsest investeeringute kasvust, sest eelmisel aastal investeeriti seal 41 mijardit dollarit ning tänavuse aasta esimese kolme kuuga juba 12 miljardit. Kuid investeeringutest läheb näiteks masinaehituse arendamiseks vaid napp paar protsenti, mis ei ole suuteline majandust konkurentsivõimeliseks muutma, tõdeb Venemaa majandusarenguministeeriumi makromajanduse valitsuse direktor Andrei Klepatsˇ.

Kui naftadollarite vool aeglustub, siis pole majanduskasvu, investeeringuid, sotsiaalprogramme ega ka palkasid.

Valuutaspekulandid on aga juba asunud rubla nahka jagama. Rubla kuulub maailma kõige rohkem üle hinnatud valuutade hulka, väidab investeerimisfondi Tempelton Asset Management direktor Mark Mebius. Kuid fondihaldur ei rutta oma arvamuse tagamaid selgitama.

Rubla devalveerimise juttude taga võib olla peamiselt Venemaa Keskpanga poolt 2010. aastaks kavandatav poliitikamuutus. Praegu hoiab keskpank rubla kurssi dollarist ja eurost koosneva valuutakorvi arvestuslikus kõikumiskoridoris, ostes siseturult kokku või müües vajadusel suurtes kogustes valuutat. Kolme aasta pärast aga võidakse kurss keskpanga aseesimehe Aleksei Uljukajevi sõnul vabaks lasta.

Tänavu aasta algul katsetas keskpank vaba kursi toimimist, loobudes nädalateks dollarite turult kokkuostmisest. Tulevikus võidakse selliseid perioode veelgi pikemate ajavahemike jooksul korrata.

Järsk peatus

Poliitika muutmise põhjus peitub selles, et naftahindade tõusu aeglustumine vähendab Venemaale suunduvat valuutavoogu. Venemaa majandusarengu ministeeriumi poolt koostatud stsenaariumi kohaselt peatub Venemaa Keskpanga reservide kasv 2010. aastaks. Koos ekspordimahtude vähenemisega peatub käimas olev rubla tugevnemine ning kolme aasta pärast maksab rubla keskpanga hinnangul juba ligi viiendiku võrra vähem kui praegu.

Siiski valitsevad praegu Vene turul meeleolud, mille kohaselt võib rubla pidev tugevnemine veel kaua jätkuda. “Kui keskpank jätkab rubla stabiilse kursi hoidmist kahest valuutast koosneva korvi abil ja reaalne rubla kallinemine ei ületa viit-kuut protsenti aastas, võib see potentsiaal ammenduda alles seitsme-kaheksa aasta pärast,” väidab Troika Dialogi analüütik Anton Strutsˇenevski.

“Rublal on potentsiaali kolme-neljaprotsendiliseks kallinemiseks aastas,” räägib HSBC Panga peaökonomist Aleksandr Morozov. “Kui praegused tempod säilivad, võib see viia kriisini.”

Eelmisel nädalal avaldas oma muret rubla kallinemise pärast dollari suhtes ka Venemaa president Vladimir Putin. Raadiojaama Majak andmetel väitis Putin, et rubla tempokas kallinemine võib läbi lõigata töötleva tööstuse kasvu positiivse dünaamika.

Eelmisel aastal kasvas rubla kurss välisvaluutade suhtes 7,6 protsenti.

Jutud rubla kokkuvarisemisest tekkisid samal ajal, kui devalveerimisega ähvardati nii Läti latti kui ka Eesti krooni.

Kommentaar

Vadim Harkov

Krediidipank

Valuutaprognoosid, mis tehakse pikemaks perioodiks kui kuus kuud, on mõttetud. Intellektuaalselt võib küll spekuleerida mitme aasta peale, kuid turg liigub ikka omasoodu.

Rubla devalveerimise jutud on kasulikud kolmele grupeeringule: suured finantsinstitutsioonid nagu pangad, finantsspekulandid ja rahvusvahelised korporatsioonid.

Nemad püüavad selliste juttude levitamisega oma riske maandada.

Praeguses olukorras, kui nafta hind on nii kõrgel mõtlen mina pigem rubla revalveerimisele kui devalveerimisele.

Nafta müügist teenitavad dollarid tuuakse praegu Venemaale, kus need vahetatakse rubladeks, sellepärast rubla kallineb, et dollarite pakkumine on väga suur.

Venemaa keskpank hoiab rubla kurssi euro-dollari arvestusliku korvi suhtes.

Tuleb märkida, et tänavuse aasta algusega võrreldes on rubla hind selle korvi suhtes tõusnud juba 15 kopikat, ehkki keskpank pingutab kursi all hoidmise nimel. Näen, et lähiajal rubla üksnes tugevneb ja ennekõike dollari suhtes.

Kommentaar

Valeri Haritonov

Äripank

Eesti majandusele ei avalda rubla võimalik devalveerimine ega ka kursi tugevnemine mingisugust mõju. Enamik meie majandusest on seotud EL-iga. Teiseks sõlmitakse idaturuga seotud tehingud dollarites või eurodes, mistõttu võime rahulikult magada.