Venemaa dumpinghinnaga elekter tambib Ida-Virumaad täiesti karistamatult

 (152)
Töökohad Ida-Virumaal kaovad nagu katku ajal, aga lahendusi pole näha
Väino Kaldoja
Eesti Energia nõukogu esimehe Väino Kaldoja sõnul saab tema kujunenud olukorras vaid kisa teha.Foto: Tiit Blaat

Eesti jääb oma elektritootmise ja Ida-Virumaa tööhõive kaitsmisel dumpinghindadega müüdava Venemaa elektri ees täiesti kaitsetuks, ilmnes majandusministeeriumi selgitustest. Ametiühingud prognoosivad, et vallandatud energeetikute arv paisub tuhandeni, kui midagi ette ei võeta.

Eesti on Euroopa Liidu ühise siseturu osa, mistõttu ei ole ühe turuosalise pädevuses turgu kaitsvate maksude kehtestamine, teatas majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

„Selles küsimuses on vaja saavutada Euroopa Liidu ülene kokkulepe. Eesti on seda vajadust Brüsselis pidevalt tõstatanud ja jätkab sellega. Kuid kiireid lahendusi sealt ei näe,” tõdes Tatar.

Dumpinghindadega Vene elektri tõttu kaotab 500 Ida-Virumaa energeetikut töö juba tänavu augustiks, teine sama palju võidakse koondada järgnevatel kuudel, hoiatasid ametiühingud täna.

Vene elekter tuleb Põhja- ja Baltimaade turule nii Leedu kui Soome kaudu. Soome rakendab Venemaalt imporditavale elektrile Tatari sõnul kulupõhist võrgu kasutamise tasu. „Töötame täna selle nimel, et säärasel põhimõttel lahendus hakkaks tööle ka Balti riikides,” rääkis Tatar. „Kuna see ei sõltu üksnes Eestist, sest elektrikaubandus Baltimaade ja kolmandate riikide vahel toimub läbi Leedu, töötame iganädalaselt, et saavutada selles küsimuses võimalikult kiiresti üksmeel Balti riikide seas.”

Seotud lood:

Eleringi selgitusel saab Vene elekter Balti riikidesse praegu siseneda üksnes elektribörsi Leedu hinnapiirkonna kaudu.

Elering: probleemiks pole vene elekter

„Ühegi müüja nn odav pakkumine ei saa olla seotud otseselt Vene elektriga, sest otse Venemaalt ei ole võimalik müüjal elektrit osta. Pakkujate hinnad põhinevad börsihinnal,” rääkis Eleringi pressiesindaja Ain Köster. „Vene elekter ilmselt hoiab elektri hinda Balti piirkonnas madalamana, kui see oleks ilma Vene elektrita."

Kui valmib Valgevene uus tuumajaam, siis Leedu on lubanud sulgeda piiri Venemaa põhiterritooriumilt Valgevene kaudu tulevale elektrile. Selles olukorras on Kösteri sõnul võimalik, et Läti ja Eesti lepivad omavahel kokku, et Vene elekter saab siseneda Läti hinnapiirkonda ning Vene elektrile saab kehtestada tasu meie võrkude kasutamise eest.

„Aga seda ei otsusta Elering üksi. Seda saame teha vaid koostöös Läti süsteemihalduriga. Töö tasu kehtestamise osas veel käib,” lisas Köster.

Ka Eleringi juht Taavi Veskimägi rõhutas, et vene elektri mõju on väga suuresti üle hinnatud. "Kui Baltimaades ja Põhjamaades toodeti 2018. aastal ligikaudu 420 teravatt-tundi elektrit, siis kolmandatest riikidest imporditi Leedu ja Soome kaudu 13,3 TWh ehk ca kolm protsenti. Seetõttu ei omaks selle impordi lakkamine väga märgatavat mõju Balti- ja Põhjamaade elektri turuhinnale. Näiteks kui Venemaa elektrikaubandus Valgevene kaudu Leetu lõpetada, tõstab see 2018. aasta põhjal 3 protsenti meie tarbijate elektrihinda, aga Narva jaamu see hinnatõus ikka turule ei aita," viitab Veskimägi asjaolule, et Eesti Energia probleemiks on tegelikult kõrge CO2 hind, mitte vene elekter.

Eesti Energia: peame riigina otsustama, mida me tahame

Eesti Energia võrdles riigi käitumist jaanalinnu pea peitmise taktikaga, samal ajal kui Venemaal toodetud elektrit ostetakse sisse samas mahus siinsete tootmisvõimsustega.

„Küsimus on selles, et investeeritud on siia palju raha, et meie õhk oleks puhas ja meil tuleks võimalikult vähe tolmu korstendest välja,” rääkis Eesti Energia nõukogu esimees Väino Kaldoja. „Ja kui me nüüd investeeringud seiskame sellepärast, et meie omahind on tunduvalt kõrgem kui Vene elektril ja nemad saavad tulla vabalt siia turule, olemata investeerinud Euroopa nõuetesse ühtegi senti, siis me käitume nagu jaanalind, et paneme pea liiva alla ja arvame et probleem on lahendatud.”

Kaldoja nägemuses lahendaks olukorra Venemaa elektrile kehtestatud maks, mis võtaks arvesse siinsete tootjate poolt keskkonnahoidu tehtud investeeringuid.

„Me näeme lihtsalt tulemust ja peame kisa tegema. See lõpeb sellega, et Eestil on lõpuks nii sotsiaalne kui maksuprobleem,” selgitas Kaldoja. „Kui me praegu maksame CO2 pealt aastas 200 miljonit eurot maksusid, siis sellele lisaks veel 200 miljonit eurot teisi makse ja oleme nõus, et võtame odavamat elektrit vastu ja loobume maksudest, mida Eesti riik saab.”