Sõlmitud kokkulepe puudutab piiriüleste ühendusvõimsuste arvutamist ja jaotamist nii Balti riikide omavahelistel piiridel kui ka piiril Venemaa ja Valgevenega, vahendas BNS.

Kogu kolmandatest riikidest pärit elektri suunab NPS vastavalt Balti süsteemihaldurite kokkulepitud metoodikale NPS-i hinnapiirkonda Leedu-Valgevene piiril. Eesti-Venemaa ja Läti-Venemaa piirile kaubanduslikku võimsust ei anta.

Uued reeglid jõustuvad 3. juunist, kui käivitub NPS-i hinnapiirkond Lätis. Need tegevused on esimeseks sammuks protsessis, mille eesmärk on luua üks virtuaalne Balti riikide ühine hinnapiirkond elektri impordiks kolmandatest riikidest, märkis Elering.

"Sõlmitud leping annab võimaluse Eleringil loobuda vastuseisust Nord Pool Spot Läti hinnapiirkonna avamisele selle aasta 3. juunist, mis ilma antud leppeta oleks vähendanud oluliselt Balti riikide vahelisi elektrikaubanduse võimalusi ja soosinud Venemaa elektri eksporti Balti riikidesse," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi pressiteates.

Kolme aasta pikkuse töö tulemusena on Balti elektrisüsteemihaldurid Veskimägi sõnul kokku leppinud, kuidas hakkab Balti elektriturg toimima pärast Läti liitumist. Lepe võimaldab täiel määral kaubanduseks ära kasutada Euroopa Liidu riikide vahelisi ühendusi ja kujundada välja läbipaistev ning ühtsete reeglite põhiselt toimiv regionaalne turg.

"Eesti jaoks oli kõige olulisem saavutada kokkulepe, mis võimaldaks anda turu käsutusse maksimaalses ulatuses ülekandevõimsusi Eesti ja Läti vahel, kus on mittepiisavate ühendusvõimsuste tõttu niigi teatud perioodidel piirangud," rõhutas Veskimägi kokkuleppe tähtust Põhjamaade ja Balti kohalikele turuosalistele.